Ehkki Eesti on kipsplaat-ehitiste rohkuse poolest Euroopa esirinnas, ei kontrolli nende eeskirjakohast kasutamist ükski ametkond, kirjutab Postimees.

Eesti päritolu Rootsi mikrobioloog Aime Must juhtis juba 1996. aastal esimesena maailmas tähelepanu asjaolule, mis ähvardab röövida une tuhandetelt kinnisvaraomanikelt. Ta väitis, et populaarne ehitusmaterjal kipsplaat, millega on hõlbus katta toaseinu ning ajada sirgeks kõveraid müüre, muutub niiskust saades ohtlike hallitusseente kasvulavaks. 

Neile seentele pakub piisava niiskuse korral mõnusat eluaset ja toidulauda kipsplaadi tselluloosirohke kartong- või paberkate. 

Niiskus ei pruugi ilmtingimata tähendada üleujutuse tagajärgi – hallituse tekkimiseks piisab ka betoonist välisseinast talvel imbuvast niiskusest, kondensatsiooniveest või koguni 85-protsendilisest õhuniiskusest, juhul kui näiteks kipsplaadi ja seinakarkassi vahel on seisev õhk. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste abil mürke, mida tuntakse mükotoksiinide nime all.

Mükotoksiine levitavad hallitusseened tegelikult võitluseks teiste seente ja bakteritega. Need on tugevad mürgid, mis purustavad raku elutähtsad organid (nt rakumembraani).

Ka antibiootikumid, mida meditsiin kasutab haigusetekitajate hävitamiseks patsiendi organismist, on põhimõtteliselt mükotoksiinid. Ent kui toaõhk on saastunud seinast tulvavate seenemürkidega, alustavad need oma mõrtsukatööd selles ruumis elavate või töötavate inimeste rakkude kallal.

Tometaja: Madis Taras

15.09.2007 Eesti Päevaleht