Uudised / Artiklid

T. VITSUT vs. T. LAIGU: Kas vabaduskellale leiti parim lahendus?

01.03.2004

Eesti Päevaleht 13.05.2003

Poolt ja vastu: Kas vabaduskellale leiti parim lahendus? 
 
Eile valis vabaduskella komisjon Kaarli puiestee Vabaduse väljaku poolsesse otsa pakutud kellmonumentide kavandeist välja Leonhard Lapini töö. Vabaduskell peaks valmima tänavu 20. augustiks või hiljemalt selle aasta jooksul.

JAH
TOOMAS VITSUT: Kell peab olema väljaku domineeriv element
Vabaduse kellmonumendist peaks saama Vabaduse väljakul domineeriv arhitektuuriline element.
Komisjonis sai suurima toetuse minu isiklik lemmik – Leonhard Lapini kavand, kus mustal marmoralusel kõrgub kaks 12-meetrist sammast – sinine metallist ja valge dolomiidist. Usun, et monument hakkab eriti õhtusel ajal olema väga mõjuv.
Komisjonis on olnud arutusel vabaduskella alternatiivsed asukohad Harju mäe treppide juures ja välisministeeriumi ees Islandi väljakul. Üldine seisukoht oli siiski, et kõige paremini pääseb vabaduskell mõjule just Kaarli puiestee alguses.

See koht on oluline ka ajaloolises mõttes. 20. augustil 1991. aastal toimus seal võimas rahvakoosolek, kus nõuti iseseisvuse väljakuulutamist ning kus esinesid H. Valk ja teised toonased liidrid.
Vabaduse väljaku detailplaneering nägi selle koha peale ette küll väljaulatuvat kaartiiba, kuid selle ehitamine nõuab väga suuri investeeringuid. Lähiajal linna eelarves selliseid summasid ette näha ei ole.
Suure tõenäosusega detailplaneering praegusel kujul läbi ei lähe ning sinna tuleb teha muudatusi.
Nüüd, kus otsus on tehtud ja kella projekt välja valitud, läheme sellega aega viitmata edasi. Lähiajal kuulutame välja riigihankekonkursi. Loodame kella 20. augustiks püsti saada, nagu lubatud ja nagu volikogu otsustas.
Toomas Vitsut on Tallinna abilinnapea

EI
TÕNU LAIGU: Vabaduskell jääb inimesele kaugeks
See, kas vabaduskella on vaja täiendavalt Vabaduse väljakule varem plaanitud vabaduse monumendi lähedusse, on laiem küsimus ja sel teemal ma siinkohal sõna ei võtaks. Aga kindlasti on kogu asja aetud ülepeakaela.
Vabaduse väljakust peab kujunema tulevikus ühtselt lahendatud tervik. Praegu pannakse vabaduskell ülejäänud linnaruumiga seoseid analüüsimata esialgu tühjana näivale alale püsti.
Vabaduse väljakule on ju tehtud Alver&Trummali detailplaneering, mis näeb ette koha ka vabaduskella püstitamiseks umbes selle koha peale, kus praegu trepid üles Harju mäele lähevad. See lahendus nõuaks aga kindlasti arheoloogilisi väljakaevamisi ja suuremaid ehitustöid, mida augustiks valmis ei oleks jõudnud. Täna tuuakse moodsad monumendid inimesele võimalikult lähedale, elu keskele. Uutel monumentidel on lisaväärtusena ka avalikku linnaruumi magnetiseeriv funktsioon.
Koht, kuhu vabaduskella praegu planeeritakse, asub kahe liiklussuuna vahel mürarikkas kohas keset väljakut ja jääb inimesest kaugele. Praegusel juhul kujuneb monumendist pigem linna vägevust kirjeldav telgsümmeetriline rajatis, kus vaevalt inimesed kella all kokku tahaks saada. Samuti muudab see sisuliselt võimatuks sinna detailplaneeringuga ette nähtud linnaruumi ühendava silla.
Kahju, et vabaduskella konkursi korraldamisel ei võetud kuulda spetsialistide ja avalikkuse häält.
Tõnu Laigu on Eesti Arhitektide Liidu esimees

Loe: epl 13.05.2003