Uudised / Artiklid

EINO VÄÄRTNÕU: Tallinna arengu planeerijad teevad kehva tööd

01.03.2004

Äripäev 23.09.2003

Eino Väärtnõu, Tallinna Looduskaitse Seltsi juhatuse liige

Linnakeskkonna arendamise kõrgeim prioriteet peaks olema tervisliku elukeskkonna loomine. Tallinna linna uuest arengukavast seda välja ei loe.

Praegu on Tallinna volikogu kodulehel võimalik tutvuda Tallinna uue arengukavaga (aastateks 2004 kuni 2009). Uus arengukava hakkaks asendama eelmist, alles detsembris 2002 kinnitatut, ja oleks aluseks linna 2004. aasta eelarvele. Kui võrrelda neid kaht arengukava, nähtub, et kaheksa peaeesmärki on üle võetud otse eelmisest kavast.

Uues arengukavas antakse iga eesmärgi juures rikkalik loetelu linnavalitsuse töösaavutustest. Harva märgitakse ära ka konkreetses valdkonnas esinevad probleemid.
Normaalne oleks, kui arengukava koostatakse üldlevinud ja läbiproovitud viisil: lepitakse kokku uuritava valdkonna jaotamine osavaldkondadeks, selgitatakse ja põhjendatakse neis olevad põhiprobleemid, nende põhjal valitakse süsteemi tähtsaimad eesmärgid ja nende saavutamise kriteeriumid; otsitakse mehhanismid, mida rakendades jõutaks eesmärkideni; analüüsitakse eesmärkide vastastikuseid mõjusid, et eesmärke korrigeerida. Midagi sellist uues arengukavas ei leidu.

On arusaamatu, miks ei sobinud Tallinna linna arengukava eesmärkideks hiljuti valminud riikliku arengustrateegia “Säästev Eesti 21” (SE21) eesmärgid: Eesti kultuuriruumi püsimine, heaolu kasv, tasakaalus ühiskonnaareng ja tasakaaluline elukeskkonna kasutus. Lisanduma peaks spetsiifilised alleesmärgid, nt turismimajanduse, linnaplaneerimise, -keskkonna ja -majandamise alalt.

Leian, et linnakeskkonna arendamise kõrgeimaks prioriteediks tuleks võtta tervisliku elukeskkonna loomine.

Linnaruum tuleks kavandada nii, et elanik saaks oma sotsiaalsed põhivajadused rahuldada elukoha vahetus läheduses ega peaks enam pendeldama magalarajoonist tööle teise linnaossa läbi kitsa kesklinna ja siis tagasi koju ning siis jälle kesklinna kontserdile või sportima. Linnaruum peaks olema nagu kärg linnaosaruumidest. Samalaadne idee sisaldub 2000. aasta linna üldplaneeringu tekstis, kuid ei kajastu selle skeemidel.

Samal eesmärgil tuleks hakata käsitlema kõrghaljastust võrdväärsena teiste linnaehituselementidega. Ehitiste ja tänavate juurde tuleb jätta vaba maad puuderidadele ning rakendada maamaksusoodustus linnalise tähtsusega kõrghaljastuse eraomanikele. Haljastus on odavaim liiklussaaste vähendaja linnas. Meil aga käib pidev suurte puude mahavõtmine Tallinna keskosast. Paneelelamurajoonide lastele on vaja rajada nn lastelinnad, kus lapsed ja noorukid tunneks end omaette ja veidigi sarnases keskkonnas kui eramajas kasvavad lapsed. Kunagi juba tegid sellise linna rajamise ettepaneku Süda tänava kvartali lapsevanemad.

Kloriidid autoteede lumekoristusel tuleb asendada uute kemikaalidega, see aitab paremini kaitsta haljastust, ehituskonstruktsioone ja jalatseid.

Arengukavas tuleb selgesti märkida ka Lõunavälja rajamise tähtajad. Tegemist on tähtsaima liikluskorraldusliku ehitusega.

Tallinna linna arengukava tuleb ja saab paremaks teha.

Loe: ÄP 23.09.2003