Uudised / Artiklid

ASKUR ALAS: Kõrghoonetele tehakse reeglid

01.03.2004

Eesti Päevaleht 13.02.2004

Linnavalitsus otsustas esmaspäeva õhtul toimunud teisel istungil algatada kõrghoonete teemaplaneeringu koostamise, millega luuakse selged reeglid kõrghoonete ehitamisel Tallinna piirkondades.

Sõltuvalt sellest, kuidas säästva arengu ja planeerimise amet paneb paika töö mahukuse, võib aga planeeringu koostamine paisuda mitme aasta pikkuseks ja kümmekond miljonit krooni neelavaks projektiks, mis säilitab segase olukorra kõrghoonete ehitamisel veel pikaks ajaks. Teemaplaneeringus määratakse kindlaks kõrghoonete võimalikud asukohad, samuti kohad, kuhu neid ehitada ei tohi.

Arhitektide liidu esimees Tõnu Laigu tervitas otsust kui mõistuspärast. „Õige mõte. See reguleeriks ära olukorra, kus kellelgi tekib mõte ühtlase hoonestusega alal teistest oluliselt kõrgem maja ehitada,” selgitas Laigu.

Linnavalitsus kohustas säästva arengu ja planeerimise ametit (SAPA) koostama teemaplaneeringu lähteülesande kahe kuu jooksul ning finantsteenistust leidma teemaplaneeringu koostamiseks lisaks finantsallikad.

Teemaplaneering mitme aasta töö
Praegu valmivad SAPA tellimusel Tallinna kesklinna ja sellega piirnevate alade analüüs ja ehitusmäärus ning Pelgulinna, Kalamaja, Kadrioru, Nõmme, Astangu ja Pirita tee ehitusmäärused. Ka neis analüüsitakse hoonete kõrgust. Milleks siis eraldi teemaplaneering?

SAPA juhataja Ike Volkovi sõnul on kogu linna haaravat kõrguste teemaplaneeringut lisaks ehitusmäärustele vaja selleks, et luua tervikpilt, kuhu üksikud osad sobituvad.
„2001. aasta jaanuaris kehtestatud linna üldplaneering vajab kaasajastamist, mida kõrghoonete teemaplaneeringuga ka sisuliselt tehakse,” ütles Volkov.

Ehitusmäärused käsitlevad lisaks hoonete kõrguse analüüsile ka näiteks ehitusega kaasnevaid liiklusprobleeme, sotsiaalseid aspekte, miljööväärtuslike alade hinnanguid, elanike paiknemist ja rännet ning kaubandus- ja äripindade vajadust. Ka teemaplaneering peaks seda Volkovi sõnul tegema.

Seetõttu on teemaplaneering Volkovi hinnangul mitme aasta töö, milleks kulub miljoneid kroone. Praeguse seisuga soovib SAPA selleks saada 10 miljonit krooni. Võrdluseks – linna üldplaneeringu koostamine võttis 5-6 aastat aega ja maksis 15 miljonit krooni.

Kesklinn vajab kiiremat lahendust
Esialgse kava kohaselt tulnuks kuni uute reeglite kehtestamiseni peatada kõikide selliste detailplaneeringute algatamine, mis hõlmavad kõrgemate kui üheksakorruseliste majade ehitamist. Linnavalitsus otsustas töö mahukust ning seaduselünki arvestades seda siiski mitte teha. Samuti ei panda seisma ühtegi juba menetluses olevat planeeringut.

„Keskenduda tuleks olulisele – vertikaalplaneeringule – ja seda tööd mitte nii mahukaks ajada, et selle aja peale, kui meil see valmis saab, ka midagi veel planeerida oleks,” märkis teema tõstatanud Kesklinna vanem Keit Pentus. Kõige optimistlikuma prognoosi järgi võiks Pentuse arvates planeering aastaga valmida.

„Kui see venib liiga pikaks ja kõiki valdkondi uurivaks, siis asja mõte võib ära kaduda,” leidis ka arhitektuuribüroo Kosmos arhitekt Villem Tomiste. Lahendusena näeb Tomiste eri linna-osade ehitusmääruste ja teema-planeeringute arendamist käsi-käes, sest need käsitlevad osaliselt samu asju.

Volkovi sõnul tehaksegi need sünkroonis, kuid linna suurust arvestades läheb selle koostamiseks ikkagi kaua aega.

Arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik arhitekti Ain Padriku sõnul võiks kõrghoonete teemaplaneering olla pidevalt toimuv protsess. „See võiks olla paindlik, sest aeg muutub,” leidis Padrik. Pärast lähteülesande valmimist kahe kuu jooksul võib toimuda kaks arengut – kas linn leiab SAPA-le lisaraha või korraldatakse riigihange. Alles seejärel algab planeeringu tegelik koostamine.

Mis on Tallinna mõistes kõrghoone?

Tõnu Laigu, arhitektide liidu esimees
12-korruseline hoone võib-olla veel ei ole Tallinna tingimustes kõrghoone, aga 15–20-korruseline hoone võiks juba olla.

Villem Tomiste, arhitektuuribüroo Kosmos
Kõrghooneteks võiks pidada neid maju, mis on ikka kõige kõrgemad. Kui vaadata Lasnamäed või Õismäed, siis seal on 14-16 korrust valdav ja moodustab massi, seega ei ole need hooned selgelt eralduvad. Arvan, et kõrghoone on üle 20 korrusega.

Ain Padrik, Künnapu & Padrik
Sõltub, kuskohas Tallinnas ja kui palju see eristub teistest majadest. Kui on ühekorruselised majad, siis on nende kõrval ka 5-korruseline maja kõrghoone. Kesklinnas võiks pidada kõrghooneks 20 korrusega maja

Loe: epl 13.02.2004

 

.