Uudised / Artiklid

PIRET PEENSOO: Vabadusmonument võib kerkida lauluväljakule

02.03.2004

Eesti Päevaleht 19.02.2004

Uus asukoht eeldab ka uut vabadussamba konkurssi
Vabadusmonument võib tulla Vabaduse väljaku asemel lauluväljaku nõlvale, erakondade esindajad on president Arnold Rüütli välja pakutud memoriaaliidee üldjoontes heaks kiitnud.

Linna peaarhitekti Igor Volkovi sõnul on idee ühendada vabadusmonument laulupidude tammiku ja mälestusseinaga lauluväljaku ülaservas. Tuletorni juurest algava allee sihil asuvat monumenti väärtustaks püha hiis. “Laulupidude tammik võib aastasadade möödudes selleks saada,” ütles Volkov.

Vajalik poliitiline kokkulepe
Linna peaarhitekti sõnul vajab monumendi idee kõigepealt poliitilist konsensust ja avalikkuse heakskiitu. Seejärel koguneb töögrupp konkurssi ette valmistama, järgnevad etapid: lähteülesanne, žürii, loomingulised liidud, üldsus. Millal monument püstitatakse, pole teada. “Ei tea, kui kiiresti. Pole otseselt Tallinna rida. Rohkem riigi asi,” märkis ta.

Teisipäeval tutvustas Volkov ideed presidendi ja riigikogu fraktsioonijuhtide kohtumisel Kadriorus. Tallinna lauluväljaku aktsiaseltsi juhataja Riho Rõõmus ütles, et presidendi kantselei esindajaga vaadati üle mitu võimalikku kohta.
Sobivaimaks osutus paik, mis asub nn Rock Summeri B-alast mäest üles väikese kuusiku juures.

Praegu asub künkal laulupidude mälestuskivi, 30-aastane tammik ja laulupidude memoriaalsein. “Sinna kõrvale tuleks obelisk, mille nad tahavad teha hästi kõrge. Oleks väga vahva, kui sünniks ka muuseum, kus esimesel korrusel on vabadusmuuseum ja teisel laulupeomuuseum,” leidis Rõõmus.

Lauluväljaku tagumisest väravast oleks Rõõmuse sõnul lihtne minna muuseumi ja obeliski juurde ka bussituristidel. Narva maantee poolt tulijad vajaksid esinduslikku treppi. Rõõmus märkis, et praegu ei saa lauluväljakule ühtegi kapitaalset ehitist ega rajatist püstitada, sest maaküsimus on juba üheksa aastat lahendamata.

President on monumendi võimalikku asupaika tutvustades öelnud, et koht on eestlastele nii kultuurilises kui ka omariikluse taastamise mõttes tähendusrikas. Tähtsust lisab, et sealt paistaks monument nii merele kui ka maale.

Monumendi leidmiseks uus võistlus
Viimati korraldas linn vabadusmonumendi kavandi saamiseks konkursi 2001. aastal. President Lennart Meri juhitud žürii valis kavandivõistluse parimaks, teise preemia vääriliseks arhitektide Maria Puki ja Ivar Lubjaku töö. Noored arhitektid pakkusid monumendina multifunktsionaalset saali, mille klaasseinale saaks projitseerida filme. “Praegu otsitakse uut asukohta ehk paremini mõistetavale objektile, mille tarvis on vaja lähteülesanne koostada, konkurss korraldada ja otsused vastu võtta. See võiks olla riigi asi koos linnaga,” ütles linna peaarhitekt.

Spetsialisti arvamus
Uus konkurss on raiskamine
Professor Krista Kodres peab vabadusmonumendi saamiseks plaanitavat konkurssi raharaiskamiseks, sest eelmise võistluse idee jäi kasutamata. “Kui üks konkurss on tehtud, sellele raisatud 600 000 krooni ja saadud hea tulemus, siis võiks sellest ka kinni pidada,” leidis Kodres.
Eelmisse žüriisse kuulunud kunstiteadlane kritiseeris olukorda, kus igaüks tahab monumendiga oma märgi maha saada ega suuda teistega kokku leppida. Uus koht eeldab paratamatult uut konkurssi, sest Vabaduse väljakule mõeldud monumendi rajamine lauluväljakule on mõeldamatu. Monumenti on Kodrese hinnangul Tallinna vaja juba selleks, et väliskülalistel oleks kuhugi lilli viia. Reaalkooli juures asuv mälestusmärk on liiga väike ja selle juures puudub pidulikkuse loomiseks plats.

Loe: epl 19.02.2004