Uudised / Artiklid

TÕNU LAIGU: Europan – arusaamatu virvendus Eesti arhitektuuris

09.03.2004

Eesti Päevaleht 08.03.2004

Linnakorter on arendajale äri, linnavalitsusele tüütu kohustus ja inimesele kodu. Tallinna elamuehitusprogramm deklareerib: “5000 eluaset Tallinna” ja seda viie aastaga!
Ka linnajuhid näevad, et elamuehitus on olnud pikka aega vaeslapse osas ja seda tuleb edendada. Samas otsivad inimesed elukohti väljaspool linna ja mitte ainult Tallinnas, sest linnas napib moodsale elule vastavaid elukohti.

Üleeuroopaline arhitektuurivõistlus Europan on Eesti ajast ees. 1997. aastal, kui Eesti andis Europan 5-le sõrme, pakkudes võistlusalaks Kopli liinide asumit, ei saanud veel keegi aru, millest käib jutt. Millistes majades ja korterites elatakse täna ja homme? Kuidas väärtustada unustatud kohti linnas, luues sinna uusi elurajoone? Nende teemadega on tegelenud Europan juba üle 15 aasta.

Tänaseks on asi selgem, sest euroopalik elulaad on jõudnud ka Eesti randa. Ärimehed on alati olnud tundlikuma sotsiaalse närviga, võrreldes inertsete riigi- või linnastruktuuridega. Nad kasutavad ühiskonnaprotsesse rikastumiseks ja on arendanud mitmeid elamupiirkondi. Kõik teavad elamuasumeid Ilmarise kvartalis, Tiskres, Pirita-Kosel, Rocca al Mares, Viimsis. On nad siis millised on. See on igal juhul euroopalik nähtus, mida kinnitas ka äsjane Eesti Arhitektide Liidu näitus “Kortermaja ja asum”.

Euroopalikkus ei väljendu ainult arhitektuuris, vaid euroopalikud on ka majandusskeemid alustades koostööst linna ja erainvestori vahel, rahastamisest, maa kasutamisest, hoonestuse kavandamisest, ehitamisest, lõpetades kinnisvara müügi ja hilisema hooldusega. Europan 7 on näidanud oma projektis osaleva 68 linnaga, et täpselt samad reeglid kehtivad tegelikult kõikjal Euroopas. Erinevused tulenevad üksnes riigi jõukusest, poliitilisest korraldusest ja kliimast.

Sellele, miks suhtutakse Europan 5, 6 ja 7 võitjatesse umb-usklikult ja ei taheta koostööd edasi viia Tallinnas ja Tartus, on raske seletust leida. Põhjusteks võivad olla, et välismaa arhitekt läheb arvatavalt väga kalliks, ta ei tunne kohalikke olusid, talle ei saa peale suruda tellija kasutahtmisi erinevalt eesti arhitektidest, hoitakse turgu ja raha oma korporatiivses ringis jne.

Tegelikult saab Europanist kasu lõigata uute ideede ja rahvusvahelise kogemuse saamiseks. Erandina on seda mõistetud Pärnus. Europan 7 alapealkirjaga “Äärelinna võimalus, linnalik intensiivsus ja elamise mitmekesisus” võitjad on kutsutud enne suviseid puhkuseid nädalaks Pärnusse, et koostöös Eesti arhitektidega viia võidutööd Pärnu rannaalal edasi ja võiduka lõpuni.

Arvan, et arhitektuurivõistluse ja rahvusvahelise žürii filtri kaudu Eestisse toodud võõramaised arhitektid on mitmel juhul parem valik, kui need töötud ja marginaalsed omal maal läbikukkunud arhitektid, keda tõenäoliselt hakatakse kasutama pärast maikuud, kui Eesti saab Euroopa Liidu osaks.

Loe: epl 08.03.2004

.