Uudised / Artiklid

Kas Oleviste jääb kõrgeimaks?

15.03.2004

Eesti Päevaleht 15.03.2004

Linnavalitsus tellib teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”, mis peab paika panema, kuhu ja kui kõrgeid hooneid tohib ehitada. Nii välditaks vaidlusi iga üksiku maja sobivuse või sobimatuse üle. Kesklinna kõrguspiiriks on seni pakutud Oleviste kirikut.

Kõrguspiiri ületada pole põhjust

MARGIT MUTSO, arhitektide liidu esimees:
Arhitektide liit ei ole tulevast kõrghoonete teemaplaneeringut eraldi arutanud, kuid minu seisukoha järgi on Oleviste kirikuga seatud kõrgusepiirang kesklinnas mõistlik. Ei ole mõtet eputada ja ka muudel, mitte ainult visuaalsetel põhjustel kõrgustesse kippuda. See on rõhuasetuse küsimus ja vanalinn on meile olulise tähtsusega. Kesklinna detailplaneeringud – muinsuskaitse vaadeldavuse tsooni kerkivad hooned – ei saa üle ega ümber kooskõlastamistest muinsuskaitsjatega.

Arhitektide liit on aga planeeringu lähteülesande koostajaile edasi andud soovituse, et ei lähtutaks ainult linna siluetist, vaid vaadeldaks ka võimalikke muudatusi transpordi ja inimeste liikumisel, sest kõrghoonel on piirkonnale tugev mõju.

Kõrguspiir sünnib avalikes vaidlustes
 
PEEP AAVIKSOO, abilinnapea:
Oleviste kirik on linlastele emotsionaalselt tähtis ning selle kõrgus võiks jääda piiriks. Tegemist on kirjutamata reegliga, et kunagi Euroopa kõrgeimaks hooneks olnud Oleviste kirikust kõrgemaid ehitisi vanalinna ümbruses ei ole.

Kõrghoonete ehitamisel peab aga järgima oma kindlat rütmi ja selliseid otsuseid ei saa teha kusagil kabinetivaikuses. Praegu arenev Tartu maantee – Liivalaia – Maakri piirkond peab seepärast leidma lahenduse just avaliku diskussiooni käigus. Seepärast kiitiski volikogu heaks teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”.

Säästva arengu- ja planeerimise ametil on kohustus juba paari nädala pärast valmis saada planeeringu lähteülesanne, millega määratakse ära planeeringu ulatus ning selgitatakse, milliseid ressursse läheb planeeringu koostamiseks vaja. Planeering ise määrab ära ehitamise põhimõtted, hilisemad detailplaneeringud hakkavad sellest lähtuma. Praegu on eeskirjad veel üsna segased ja ka kinnisvaraarendajad on öelnud, et kui asjad on paigas, siis on ka nemad rahul.

Samas pole surmkindel, et teemaplaneeringut mõni hilisem samaväärne ei muuda. Ka 14. sajandil ehitati linnamüür ilma ehitusloata, kuid täna ei lähe seda keegi maha lõhkuma.

Kõrguspiir kehtib praegu vaikival kokkuleppel

KÜLLI HOLSTING, kultuuriväärtuste ameti juhataja asetäitja:
Kokkulepe, et kesklinna muinsuskaitsevööndisse ja vaatesektoritesse ei ehitata Oleviste tornist kõrgemaid maju, on kehtinud juba Viru hotelli ehitamisest saati. Kuigi seda ei ole kusagile dokumentidesse kirja pandud, võiks see kusagil kajastatud olla, sest siis ei ole ka ehitajatel ja arhitektidel põhjust nõuet mitte arvestada.

Täna võib juhtuda, et sellest reeglist saab mööda minna, õnneks ei ole seda juhtunud. Samamoodi ei ole ka Helsingis kõrghooneid, kuna sealgi valitseb vaikiv kokkulepe kõrgehitiste mittelubamise kohta. Üks asi on seadused ja eeskirjad, teine asi elanike kokkulepe.

Tallinnas on ruumi küll, linn ei ole nii suureks valgunud, et oleks ilmtingimata vaja kõrgustesse pürgida.

Olen kindel, et kui valmis saab kõrghoonete teemaplaneering, siis jääb ka see Oleviste piiridesse.

Loe: epl. 15.03.2004