Uudised / Artiklid

Uued linnalegendid: tablett ja teraslilled

26.11.2004

Eesti Päevaleht 25.11.2004

Triin Ojari

Pimeda talve hakul on Tallinnas juba mitu aastat valguskunsti festivale korraldatud. Tänavu on nooruslikku disaini ühendava NODI eestvedaja Veronika Valgu eestvõttel lisandunud noorte arhitektide panus.

Ürituse kinni maksnud Hollandi saatkonna toel oli Veronika Tallinna kutsunud ka tolle riigi superstaar-arhitektuuribüroo MVRDV ning tõusva tähe NIO arhitektid. Neli päeva Tallinnas viibinud NIO võttis kokkuvõttes asja kõige tõsisemalt, ehkki tavamõistes valguskunstiga – vahvate valguskastide või prozŠektorimänguga – pole nende ideedel midagi ühist.
Selleks on teised inimesed, arvab arhitekt Joan Almekinders, üks kahest NIO juhist. “Meie eesmärk on püstitatud küsimust võimalikult erilaadselt tõlgendada, süüvida asja olemusse,” valgustab ta.

Neli aastat tagasi loodud NIO sai kuulsaks oma hiljuti valminud amorfse kujuga Hoofddorpi bussipeatusega Hollandis.

Pimeduses on potentsiaali
Pimedus on Tallinna geograafilise positsiooni eripära. Meie eesmärgiks ei olnud kõike valgusega üle kallata, vaid tahtsime vaadelda just nimelt pimedust – kuidas kasutada seda sensuaalset, fantaseerima kutsuvat pimedust nii, et vaid teatud asjad muutuks nähtavaks. Asjad, mida kohalikud pole iial osanud varem näha,” selgitab Joan NIO valgustusettepanekuid.

Vaid põgusalt Tallinnas viibinuna tajub ta juba siinseid linnaelu tuksumistrajektoore: “Soov vanalinna veelgi rohkem valgustada tähendab rõhutada seda, mis juba olemas. Sa võid küll füüsiliselt midagi eredalt näha ja see on osa su linnaidentiteedist, ent teisalt orienteerub inimene tegelikult hoopis argisemate magnetite abil: kus ta oma ostud teeb, jalgpalli mängib, koolis käib.”

Paratamatult teatud kohad linnas stabiliseeruvad, muutuvad igavaks – näiteks on meie maniküüritud vanalinn jõudnud rahulolevasse küllastuspunkti. Neid stabiilseid kohti tuleks võluri kombel puudutada, valgusprogrammiga ergutada. Ja NIO vastus on ehmatavalt literatuurne, mänglev ning linlase kohataju allhoovusi tajuv ühtaegu: tuleb ringlema panna uus lugu, nn linnalegend. “Lugu saab teatud hetkest osaks reaalsusest, selle järel võivad asjad ka füüsiliselt juhtuma hakata,” usuvad hollandlased. Linnalegend on nende jaoks tehnika, viis muuta fantastika abil nii keskkonnataju kui ka põimida see labase brändimistehnoloogiaga.

NIO uus linnalegend
“Suurde loosse” on segatud vampnaine, ravim 5-HT ja müstilised valguslilled. Tablett 5-HT suurendab inimese valgustaju: mõne tunni vältel ollakse võimeline nägema väiksematki valguskiirt. Rohtu saab osta ainult Tallinnast, kohaliku spetsialiteedina saab sellest linna bränd. Bastionivööndisse istutatakse umbes neljameetrised lilled, terasest mehaanilised seadeldised, mis enamiku aja päevast on kinni. Õhtul tuleb vampnaine, Tallinna uus hea haldjas, ning avab lilled mõneks hetkeks, lastes särada külluslikul valgusspektril.

Teine Hollandi büroo, MVRDV, saatis Tallinna kogu vanalinna katva valguskupli idee, Eesti noored bürood käisid muuhulgas välja kavandeid rohelistest valgusjälgedest (Kosmos), kummituskujudest linnamüüril (Kavakava), jalakäijat saatvaist seirevalgustitest (3+1 arhitektid).

ArhitektuuriAgentuur uuris fosfori valgustusomadusi. Suurepärane tõestus, et ruumi ei pruugi “üles ehitada” mitte ainult kohmakaist ehitusmaterjalidest, vaid ka tunduvalt illusoorsemast ning tundlikumast ainest – valgusest. Ja et Tallinna kohamüüt ja vanalinna kasutusviisid peaksidki olema kujundatavad nähtused.

Valguskunsti töötuba Kunstiakadeemias
••Tallinnas 18. – 21. novembrini
••Töötoas keskenduti põhiliselt bastionivööndile ja vanalinnale.
••Laiemalt analüüsiti valgusvõrgu võimalikkust hansalinnade vahel.
••Eesti noorte arhitektuuribüroode kõrval olid kohal ka Hollandi staarid, büroo MVRDV ja NIO arhitektid.
••Töötoa tulemusi saab Laste Maailma galeriis näha kuni 18. detsembrini.