Uudised / Artiklid

Peter Zerweck: Tallinna pole kõrghooneid juurde vaja

21.03.2005

Eesti Päevaleht 16.03.2005
Askur Alas

30-aastase kogemusega Saksa linnaplaneerimisspetsialist ei soovita Tallinna kõrghooneid enam ehitada, sest need tekitavad probleeme.
•• Kuidas sattusite Tallinna linnaplaneerijatele appi?
Olen Tallinnas viiendat korda. Esimene kord käisin siin 2001. aastal tollase elamumajandusameti juhataja Jaan Kurmi kutsel ja andsin nõu elamumajanduse valdkonnas. Seekord on põhilised teemad kõrghooned, Lasnamäe, teemaplaneeringud ja seadus. Minu ülesanne on anda nõu, milliseid vigu linnaplaneerimises vältida.
•• Mida arvate ettepanekust piirata pilvelõhkujate kõrgus Oleviste kiriku torni kõrgusega?
Olen kahe käega poolt. Pilvelõhkujatelt oodatakse teatud probleemide lahendamist, kuid tegelikult tekitavad nad ise probleeme, mida lahendama peaksid. Näiteks liiklusprobleemid, ummikud.

Paljudes Saksamaa linnades pole ühtegi või on vaid üks pilvelõhkuja. Selle ehitamise järel on leitud, et see on jäänud pooltühjaks ja rohkem pole sellist kasulik ehitada. Berliinis on kolm pilvelõhkujat ja kesklinnas on kõrgusepiirang 22 meetrit.
Pilvelõhkujate ehitamist peaks alati käsitlema erandina ja seda väga hoolikalt kaaluma.
•• Milline on olukord Tallinna linnaplaneerimises?
Olukord on üsna keeruline, sest (kinnisvarasse puutuv – A.A.) tsiviilõigus on teil Kesk-Euroopa sarnane, ärikultuur anglo-saksi oma, linnaplaneerimine aga Skandinaavia mõjudega.
Erastamisel kaasnevad probleemid katastritega. Omand leiutatakse justkui uuesti, piirid tõmmatakse nii, et linnaplaneerimisega siin pistmist ei ole. Sekkumist on vähe. Mis meile tundub normaalne, näiteks piiride muutmine, tundub teile autoritaarne.
•• Mis Tallinnas kõige rohkem silma torkab?
Kui ma oleksin väga jõhker, siis ütleksin, et praegu on teil autostumise võidukäik, triumf. Kõik tahavad sõita nii, nagu ise tahavad, ja nii kiiresti, nagu ise tahavad. Ilmselt kulub terve põlvkond, et muuta suhtumist autojuhtimisse džentelmenlikuks.
Kuid samas leidub ka positiivset. Näiteks vanalinnast autode väljatõrjumise kava – see on fantastiline otsus.
Asi ei ole selles, et oleks vaja kogu aeg teid juurde ehitada. Asi on liikluse reguleerimises ja autode kasutamise kultuuris.
Via Baltica ja Rail Baltica plaanid on kaugemas perspektiivis vägagi õiged ja see on hästi ärakasutatud euroraha.
•• Kas Lasnamäe võiks lammutada?
Saksamaal on probleem rahvastiku kahanemisega, seepärast lammutatakse kokku 1,5 miljonit korterit. Paduurbanistid tahaksid koguni terveid linnu sulgeda. Kinnisvara, mis müüb, on ainult selline, milles on midagi erilist.
Kuid Lasnamäed ei ole mõtet maha tõmmata. Näen siin suurt potentsiaali. Pigem tuleks motiveerida inimesi ise oma kortereid, maju ja ümbrust korda tegema.
Lasnamäe lõunaosa oleks minu meelest parim koht rahvusvaheliseks transpordisõlmeks, kui mõelda Helsingi–Riia ja Peterburi–Stockholmi koridoride peale.
•• Millised on Tallinna peaprobleemid?
Töötate liiga palju (naerab). Ei, üldiselt on olukord hea.
Võib-olla see, et tihti takerduvad visiooniga asjad väikestesse asjadesse. Pole mõtet endas kahelda.
Liiklusprobleemid lahenevad paarikümne aastaga, kui liikluskultuur kasvab. Uusehitiste juures on kõige olulisem kvaliteet.
Peaksite väga ettevaatlikult suhtuma suurtesse rahvusvahelistesse firmadesse, kes ehitavad siin tohutu kaubanduskeskuse, aga viie aasta pärast vaatavad, et see pole piisavalt sisse toonud ja lõpetavad arenduse. Vahel tuleb ikka öelda, et tihedus on liiga suur või mine otsi parem arhitekt.
Munitsipaalmaju ei soovitaks ma juurde ehitada, kuid olemasolevad tuleks paremini ära kasutada ja panna nende elanikud end omanikuna tundma, et nad maju parendaksid.