Uudised / Artiklid

ANDRES PALM: Linnakeskkonna kujundamisega saab turvalisust suurendada

20.09.2005

Äripäev 08.09.2005

Kuritegevuse paljude ja kee­­­­rukate põhjuste hulgas on suur osa kohal, milles ründe soo­ritaja oma teo korda saadab.
Koht loob võimalusi kuriteoks, ja vähendab neid. Tõenäosus, et kurjategija oma plaanist loobub, on suurem, kui teol on võimalikke pealtnägijaid ja ohvrile appitõttajaid.
Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektori Veiko Jürissoni sõnul pannakse enamik kuritegudest toime ratsionaalse otsuse põhjal. Enamik nendest otsustest on lihtsad – kas keegi näeb, tuleb ohvrile appi, kas peale rünnakut on võimalik kiiresti varjuda?
Jürisson toob murettekitava suundumuse näitena poodide või büroodega uusehitised või terved piirkonnad, kust tänaval toimuvat on keegi nägemas vaid äritundidel. Sotsiaalse kontakti puudumine sellistes kohtades loob sarnase tunde õhtul hämaras tööstusrajoonis viibimisega – kõheduse ning soovi sealt kiiresti eemale pääseda.

Õigusrikkumisi soodustab ka räämas või grafitit täisjoonistatud keskkond, andes alateadlikult märku kontrolli puudumisest. Valgustamata jalgtee tihedate madalavõraliste pargipuude vahel, võsastunud linnaalad või elamurajoonide paneelmajade vastastikused akendeta otsaseinad moodustavad samuti ruumi, kus ründajad ennast kindlalt tunnevad.
Jürisson rõhutab, et hirm või kõhedustunne, mis paneb inimesi teatud kohti vältima, töötab võimalikke pealtnägijaid-abistajaid vähendades samal ajal ka kuritegevust soodustava tegurina. Seepärast on soovitused stiilis “ärge õhtul Koplisse minge” perspektiivis hoopis sotsiaalset kontrolli vähendavad.

Õigusrikkumisi soodustab ka räämas või grafitit täisjoonistatud keskkond, andes alateadlikult märku kontrolli puudumisest.

Hoolikas planeerimine aitab vältida selliste alade tekkimist, mida läbides inimene jääb üksi või märkamatuks. Ka kvaliteetsete materjalide kasutamine suurendab tunnet, et piirkonna eest hoolitsetakse ning seda kontrollitakse. Jürissoni sõnul on see selgelt jälgitav grafiti puhul – korrastatud hoonetele ja kvaliteetmaterjalidele tekib joonistusi vähem kui räämas majadele.

Eesti Naabrivalve tegev­direktor Tarmo Vaik hindab suhtumist turvalise linnakeskkonna planeerimisse Eestis siiani sama mõistmatuks, kui seda oli suhtumine kriminaalpreventsiooni 1990. aastatel. Nüüdseks on kuriteoennetustöö muutunud endastmõistetavaks tegevuseks, mille vajalikkuses enam keegi ei kahtle.

Tallinna kuritegevuse ennetamise programm viitab Eestis 2002. aastal kasutusele võetud Eesti standardile EVS 809 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur”, mis koos planeerimisseadusega peaks tagama turvalisusega arvestavate lahenduste loomise ja elluviimise.

Tarmo Vaik nimetab enamiku linnaplaneerijate ja arhitektide senist suhtumist nõudesse turvalisusega arvestada kokkuvõtvalt sõnadega “tüütu lisakohustus”, mida projektides peegeldavad reeglina väljendid “kavandatakse naabrivalve ja hea valgustus”.
Justiitsministeeriumi nõuniku Anu Lepsi sõnul pannakse septembri lõpus punkt Euroopa Nõukogu rahastatud rahvusvahelisele kuriteoennetusprojektile, milles osalevad ka ministeerium ja Turvaettevõtete Liit.

Projekti eesmärk on koondada eri riikide kogemus linnaruumi kujundamises, et leida meetodeid kuriteoriskide vähendamiseks. Nende hulgast peaksid Eesti omavalitsused ja politsei leidma rohkesti tõhusaid vahendeid elukeskkonna turvalisuse suurendamiseks.

Planeeritud ruum lisab turvalisust
    * ligipääs ja liikumine: kindlad liikumisteed, ruumid ja sisenemispunktid
    * struktuur: koha erinevad otstarbed ei põhjusta konflikti
    * jälgimine: alal toimuv on hästi nähtav
    * omanikutunne: kohad, mis tekitavad omaniku- või osalustunde, suurendavad ka vastutustunnet
    * piirangud: hädavajalikud turvameetmed
    * tegevus: inim­tegevuse aktiivsus on tasakaalus koha olemusega
    * heakord: hästi halla­tud ning hooldatud kohad
Allikas: Äripäev