• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised / Artiklid

Ainulaadsete puitsaalidega Jõhvi kontserdimaja koondab Jõhvi kultuurielu

02.11.2005

Eesti Päevaleht 08.10.2005
Ave Randviir


Jõhvi raudteesillast ülesõitjaid tervitab suur heleroheline silt, mis kuulutab Jõhvi kontserdimaja peatset valmimist. Kui plakatit esimest korda näen, märgib maja avamiseni jäänud päevi suur ja must “4”.
Kontserdihoone-esisele parkimisplatsile keerates avaneb pilgule ehituslahingutander. Maja ümber ja sees on kõik liikumises. Otse jala kõrval veavad töömehed asfaldile parkimiskohtade valgeid triipe, ehitusmaterjali kuhjade ja prahikonteinerite vahel manööverdavad kopad, tõstukid ja kallurid. Hoone klaasfassaadi taga askeldavad töölised moodustavad Šaša Pepeljajevi tantsulavastusest tuttavaid tummi kujundeid.
Jõhvi kontserdimaja ehitamist alustati aasta tagasi arhitekt Ra Luhse kavandite järgi. Pargis, kuhu nüüd on kerkinud kontserdimaja, asus varem Jõhvi kultuurimaja, mis on osaliselt uude hoonesse alles jäänud. Vanast kultuurimajast säilinu mängis olulist rolli uue hoone arhitektuuri planeerimisel ning määras valdavalt ära selle mahu ja kuju.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži hoonete ja Pirita Püha Birgitta ordu kloostri arhitekti Ra Luhse sõnul kujutabki Jõhvi kontserdimaja endast pigem vana maja ümberehitust. Luhse ja maja valmimise juures olnud Tanel Tuhal kinnitavad, et kui nad oleks maja teinud tühjale kohale, oleks see kindlasti hoopis teistsugune tulnud.
Arhitekti esialgsest kavandist suudeti ehituse käigus üsna edukalt kinni pidada. Ainus suurem plaanitud detail, mida valmis ei tehtud, oli madal hooneosa, mis oleks loonud kontserdimajale siseõue, majutanud koolituskeskust ja toiminud ühtlasi sillana maja taga asuva kõrgema pargi ja madalama majaesise vahel.

Viis ühes
Maja märksõnaks on multifunktsionaalsus. Lisaks kontsertidele kolivad viiele korrusele Jõhvi lastemuusikakool, kunstigalerii ja koolituskeskus. Kammersaal hakkab ühtlasi täitma kino ülesannet.
Maja eri ruume on võimalik üksteisest eraldada – näiteks kino saab töötada ka siis, kui ülejäänud kontserdimaja on suletud. Nii suures saalis kui ka kammersaalis on reguleeritavad põrandad, neid saab kohandada amfiteatri tüüpi saalideks ning suures saalis on vajaduse korral võimalik tekitada orkestriauk.
Kuigi saalides on peale kontsertide võimalik korraldada ka teatrietendusi või konverentse, on ruumide akustika välja töötatud just muusika esitamiseks. Jõhvi kontserdimaja akustika teevad eriliseks spoonitud seinad – Eestis selliseid puitsaale rohkem pole.
Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe rõhutab, et Jõhvi kontserdimajast saab oluline kontsertide salvestamiskoht. Suure saali head akustikat loovad seinad on visuaalselt sedavõrd keerulised, et ehitajad tegid need valmis maketile toetudes – pärast maketi nägemist oli lihtsam jooniseid lugeda.

Kõrvad mängivad valgusega
Kontserdimaja suurele ja õhulisele klaasfassaadile annavad veidi industriaalse joone klaasi toetavad fermid, mis samas liigendavad suurt klaaspinda ning loovad kontrasti maja valgete seintega. Kui maja on seest valgustatud, saab klaasist fassaadist ekraan, mis annab edasi maja sees toimuvat. Kõige taga on aimata saali kontuure, mis “sõnastavad” vaatajale maja otstarbe.
Arhitekti vallatuseks võib pidada esmahetkel puhtdekoratiivselt mõjuvaid, luuke meenutavaid “kõrvu” akende juures, mis tegelikult toimivad ruumides valguskontraste tekitavate peeglitena. Poeetiliselt võib neid võrrelda täiskirjutamata noodilehtedega. Kui tuua paralleele maja projekteerimise ja muusika komponeerimise vahel, võib öelda, et Jõhvi paljude nõudmistega arvestama pidanud kontserdimaja kõlab harmoonilise kooskõlana.
Kuigi Ra Luhse ja Tanel Tuhal pole seotud 2002. aasta lõpus valminud Pärnu kontserdimajaga (arhitektid Kaire Nõmm, Katrin Koov, Hanno Grosschmidt), on Jõhvi kontserdimaja Pärnu majaga taotluslikult sugulussidemetes. Pärnu ehitisega sarnaselt on Jõhvis ühe katuse alla koondatud eri asutused, maja keskpunktiks on suur saal, mille kõrval asub väiksem kammersaal. Üht-teist on Pärnu kontserdimajast ka õpitud – näiteks on märgatavalt avaramas fuajees ja treppidel rohkem liikumisruumi.


Vaata ka

  • Kuressaare üllatab meeldivalt
    02.11.2005
  • Peaaegu täiuslik kuup
    02.11.2005
  • Suur, pealetükkimatu ja hooliv maja keset linnavirvarri
    02.11.2005
  • Ainulaadsete puitsaalidega Jõhvi kontserdimaja koondab Jõhvi kultuurielu
    02.11.2005
  • RAIVO PUUSEPP: Tartu kaubamaja idealistlik autor
    20.10.2005
  • MADIS JÜRGEN: Eluase kodutule kui efektne atraktsioon?
    05.10.2005
  • MADIS JÜRGEN: Eluase kodutule kui efektne atraktsioon?
    05.10.2005
  • URMAS OJA ja VILLEM TOMISTE: Lasnamäe klindile olümpiastaadion
    27.09.2005

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004