Uudised / Artiklid

Suur, pealetükkimatu ja hooliv maja keset linnavirvarri

02.11.2005

Eesti Päevaleht 15.10.2005
Ave Randviir

Olgugi naabermajadest kõrgem, ei sunni Kadriorus Vilmsi 14 valminud korterelamu end naabruskonnale peale. Samas suudab maja vaoshoitusest hoolimata pakkuda oma asukatele küllalt valgust, ruumi, õhku ja omapära.

Vilmsi tänav ja selle ümbruskond on linnaehituslikult kirjuilmelisemaid kohti Tallinnas. Sellel suvel valminud Vilmsi 14 kortermaja vastas seisavad kaks muinsuskaitse alla võetud kulunud välimusega puumaja. Uuest majast üht kätt jääb killuke taasiseseisvunud Eesti postmodernistliku arhitektuuri ajalugu – 1993.–1995. aastal ehitatud Ado Eigi elamu Vilmsi 6 ja Raivo Puusepa 1997. aastal valminud FCM plekk-büroohoone Raua 36, mida omaaegne meedia kirjeldas kui “paljudes linnaelanikes nõutust ja isegi nördimust tekitanud suurhoonet” – mõlemad kuuekorruselised.

Pikk eellugu
Teisele poole jäävad traditsiooniliselt kadriorulikud, enamjaolt kahekorruselised puumajad. Mõned renoveeritud, teised kohe-kohe kokku kukkumas, seinal kirjas “F… da police” või isegi “Drova vo dvore. Možno bratj” (küttepuud õue peal, võib võtta), kus ahju ajamiseks mõeldud kunagiste majaosade vahel jooksevad sel sügisel ringi kassiemme, kassiissi ja seitse rotisuurust halli kiisupoega.

Vilmsi 14 kortermaja on ehitatud krundile, kuhu kavandati juba 1990. aastatel kuuekorruselist elamut, kuid ehitusega jõuti vaid teise korruse väljaehitamiseni. 2001. aastal valmis büroos Arhitektuuriagentuur uus eskiisprojekt. Seisma jäänud ehitus lammutati osaliselt, kuid kandev struktuur jäi uude majja sisse ja dikteeris sellega hoone mahu.

Kuuekorruselise hoone maakorrusel asuvad äripinnad, korterite panipaigad ja kaheksa parkimiskohta. Viiel elukorrusel on 23 korterit, hoone keskele jääb trepikoda, kuhu läbi katuseakende jõuab loomulik valgus. Korterite suurus varieerub ühetoalise stuudiokorteri 46,6 ruutmeetrist neljatoalise, läbi kahe tasapinna ehitatud 114,3 ruutmeetri suuruse luksuskorterini, mille juurde kuulub veel rõdu ja avar katuseterrass.

Iga korter isemoodi
2001. aastal valmis Arhitektuuriagentuuril (Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Inga Raukas) samas piirkonnas Kollasel tänaval rahuloluüminat esile kutsunud kortermaja. Praegu tegelevad arhitektid Lubja külas 11 elamust koosneva arendusprojektiga, mida on nimetatud Eesti esimeseks keskkondlikult planeeritud elamugrupiks.

Vilmsi 14 kortermaja kandvaks ideeks on arhitekt Inga Raukase sõnul soov teha maja, kus poleks ühtki ühesugust korterit – ei ühelgi korrusel ega kogu elamus üldse. Maja mitmekesist sisu peegeldab ilmekalt fassaad, kuhu on läbisegi pillutatud suured elutoaaknad, prantsuse rõdudega aknad ja väiksemad magamistoaaknad. “Me tahtsime sihilikult kortermaja pragmaatilist loogikat rikkuda,” selgitab arhitekt.

Kuigi maja fassaadiliigendus on tavatu, jätab kõrge hoone endast madalamate vahel tagasihoidliku mulje. Oma osa on selles kindlasti diskreetselt hiirehalliks krohvitud seintel ning naturaalsest puidust aknaraamidel ja rõdupiiretel. Nii nagu arhitektid on maja projekteerides üles näidanud tähelepanelikkust linnaruumi suhtes, paistab elamust välja ka hooliv suhtumine majaelanike elukvaliteeti – alates akendest, mis pole trendikad pilud, vaid suured ja avarad. Ruumikas on isegi maja kõige väiksem korter, kõrgete lagedega tubades on valgust ja õhku ning palju liikumisruumi on vannitubades, millest enamiku juurde kuulub ka saun ja rõdu.