Uudised / Artiklid

AVE RANDVIIR: Kadrioru elukvaliteet tungib Lasnamäele

09.11.2005

Eesti Päevaleht 29.10.2005

Lasnamäe veerule Valgele tänavale kerkinud kortermajad on esimene märk selle piirkonna kvaliteetsemaks elukeskkonnaks kujundamisest.

Lasnamäe on kahtlane kant – geto, kus elavad narkomaanid ja saab kogu aeg peksa, võiks kõlada vulgaarne üldistus Tallinna suurima elanikearvuga linnaosa imagole. Juba eelmise sajandi algul Lasnamäe kaardil asunud Lasnamäe tänav on slumm, mida kajastatakse politseiuudistes: seal tulistab tundmatu mees Lidiat kätte ja alkoholijoobes Editha ähvardab õhupüssiga Aavot.
Kuid 1997. aastal tekkis Lasnamäe tänavale EMT peakontor, 2001. aastal nimetati tänav seal kunagi plinkinud majaka auks ümber Valgeks tänavaks. Pärast seda, kui kinnisvaraarendajad on kesklinna lähedased miljööväärtuslikud asumid enam-vähem anastanud, pöörataksegi pilgud Lasnamäe poole.

Lasnamäe algab kesklinna ja “rikaste rajooni” – Kadrioru – külje alt. Peale kinnistunud halva maine on seal vastukaaluks näiteks väljakujunenud liiklus-skeem. Kui Kadrioru vastutustundetu “lasnamäestamise” vastu tasub igal juhul võidelda, siis nüüd on avastatud, et Lasnamäe väljaarendamata piirkondi on võimalik omal tagasihoidlikul moel “kadriorustada”. Kui hea arhitektuuriga majade ehitamise kõrval muidugi haljastust ära ei unustataks.

Esimesteks pääsukesteks kvaliteetse elukeskkonna toomisel Lasnamäe nõlvale on kinnisvaraarendaja AS YIT Ehitus ja arhitektuuribüroo Muru & Pere korterelamud Valge tänav 18.

Protestantlik ilumeel
Arhitektide liidu eramukonkursi võitnud Urmas Muru ja Peeter Pere mullu projekteeritud ja sama aasta lõpus valminud viis viie elukorrusega korterelamut Valgel tänaval meenutavad kujult rohkem kuupi, nende kõrvale kerkinud ja peagi valmivad neli neljakorruselist maja on risttahukad. Mõlema majatüübi soklikorrus on jäetud panipaikade ja parkimiskohtade jaoks. Varem valminud majad on vaatele orienteeritud, nende puitsõrestikuga ja rõdudega tänavapoolsed fassaadid kiikavad alla linna ja mere poole.

Uued majad on näo merevaatest kõrvale pööranud. Selle põhjus on lihtne, nagu kinnisvaraarenduses ikka ette tuleb – krundi ostmise ajal polnud korteribuum veel alanud ning pool krunti planeeriti büroohoonete ehitamiseks. Kuna planeeringut hiljem ümber teha ei saanud, on uued majaplokid ehitatud varasemale büroovisioonile tuginedes. Kuigi uutes majades on vähem merepoolsete akendega kortereid, on need elamud seevastu paremini orienteeritud päikese suhtes ning vaatavad rohkem lõunasse.
Korterite põhiplaanid millegi erakordsega ei eputa, kuid tähelepanu väärivad osa esimese korruse korterite juurde kuuluvad 42–45 ruutmeetri suurused terrassid, mis annavad võimaluse elu toast õue kolida, jäädes samas ümbritsevast linnamürast eraldatuks.
Arhitekt Urmas Muru leiab, et korterid peaksid olema kättesaadavad võimalikult paljudele inimestele. Seetõttu peavad nad olema lihtsad, ökonoomsed ja funktsionaalsed ning sümboolsel tasandil võimalikult tagasihoidlikud, kuna kõik arhitekti ekstravagantsused tuleb lõpuks kellelgi kinni maksta.

Oma esteetilise programmi kohta kasutab Muru sõna “protestantlik”. Nii nagu põhjamaine ilumeel eelistab reformatsiooni tagajärjel kirikus kirevate dekoratsioonide asemel vaadata valgeks võõbatud seinu ja valguse langemist ruumis, võiks tema sõnul ka elumajade juures nautida pigem valguse-, varju- ja rütmimänge.