Uudised / Artiklid

RIHO LAURISAAR: Tartu Toomemägi muutub avatud elutoaks

09.11.2005

Eesti Päevaleht 05.11.2005

Praegu metsistuma kippuv Tartu Toomemägi peaks lähiaastatel muutuma avatud vaateplatside ja moodsate lesimispinkidega valgusküllaseks südalinnapargiks, mille märksõnadeks on diivanid, rõdud, paviljonid ja piknikulinad.

Arhitektuuribüroode Kavakava, Salto ja Kivisilla ühistöös valmiv uus Toomemägi oleks keskelt senisest hõredama haljastusega, et lasta ligi rohkem valgust ja muuta muruplatsid piknikualadeks, samuti rajatakse sinna jooksurajad ning öisel ajal hakkab Toomemäge värvima valge, kollane ja roheline valgus.

Tartu Toomemäe valgustuse ja arhitektuursete väikevormide ideekonkursil välja valitud arhitektuuribüroode Kavakava ja Salto nägemuse järgi peaks pargimööbli kujundus jälgima moodsa elutoa esteetikat.

Arhitektuuribüroo Salto arhitekt Ralf Lõoke nendib, et elutoalik lähenemine Toomemäele tuleneb sellest, et see meenutab juba praegugi pisut elutuba vabas õhus. “See on koht, kuhu minna ja kus saab puhata – sarnaselt elutoaga,” sõnab Lõoke. “See on kõigile teada olev ruum, kus on hea olla ja hea aeg-ajalt istuda. See lähenemine tundus kõige loogilisem, sest ka meie endi kogemus Toomemäega on selline.”

Elutuba Toomele
Pinkdiivanite vorm on laenatud pehmelt mööblilt, kujundus on aga õhuline ja pitsitaoline. Pinkide kandva osa moodustavad värvitud teraslamellid, istmeosa on kaetud ilmastikukindlaks töödeldud puitrombidega. Sirgetel teedel tulevad istmetena kasutusele aknalauakujulised pingid, mis raamistavad ümbruse vaateid.

Pinkide ees on arhitektide nägemuse kohaselt omalaadsete diivanilaudadena kujundatud infotahvlid, mis toetuvad terasvedrule.

Pargi keskossa lisatakse veel üks paviljon, mis kordab juba olemasoleva paviljoni väliskuju, kuid on läbipaistev, lehtlana kujundatud ja kaetud ronitaimedega. Paviljoni sees paikneb kolm–neli südamekujulist peegelseintega wc-boksi. Toomemäe reljeefi ära kasutades kujundatakse nõlvadele teeäärtesse astmestikuna rõdud, millelt avanevad vaated ja mis mahutavad ka suuremaid seltskondi.

Salto arhitekti Ralf Lõokese sõnul rõhutab uue Toomemäe elutoalikkust ka istekohtade valik.
“Need pole lihtsalt pingid, vaid ühtlasi elemendid, mis pole parkides päris tavapärased,” ütleb Lõoke. “Need viitavad pisut teistsugusele ruumile ning on asjad, mis oleks justkui elutoast loodusesse kaasa võetud. Meie eesmärgiks oli luua mugavust pakkuvaid elemente, mis mõjuksid ühtlasi atraktsioonidena, kui võrrelda tavapäraste ja klassikaliste pargipinkidega.”

Haljastus säilib
Toomemäe-elutoa haljastuse projekteerinud Kivisilla büroo maastikuarhitekt Ülle Grišakov tunnistab, et kuna Toomemägi on muinsus- ja looduskaitseobjekt, siis radikaalseid muutusi siiski ei tule.

“Muutused saavad tulla vaid puistu hõreduses, mis on praegu väga käest ära,” ütleb Grišakov. “Kõik ajaloolised bastionid ja puiesteed, mis on sinna kunagi selgrooks istutatud, ei paistagi enam välja. Mõningad muutused võivad tulla ka skulptuuride asetuses ja suurima muutusena võiks kõne alla tulla ajaloolise veekogu taastamine, kui selleks luba antakse. Väikevormide loojad aga tooksid kogu vana väärikuse kõrvale 21. sajandi esteetika ja uudse vormikeele. Hea on lisada natuke tänapäevast kihistust, sest mööbel on ju asi, mida saab vahetada, ilma et see rikuks üldist struktuuri.”

Astronoomid ja nahkhiired häiritud
Siim Läänelaid, Tartu linnavalitsuse välisprojektide talitus
•• Toomemäe haljastus on väga korrast ära, pargi osad on kas üle- või alavalgustatud. Ka teekatted vajavad paremaid lahendusi, praegu pole Toomemägi just üliaktiivse kasutusega turismi- ja vaba aja veetmise piirkond.
•• Siin võiks olla rohkem inimesi, elavust ja elevust, korrastatud haljastus ning avatud linnavaated, värskem ja funktsionaalsem tänavainventar, sadevee äravool, avalikud tualettruumid ning kindlasti veel hulk tähelepanu nõudvaid detaile.
•• Praegu on Toomemägi inglise pargi sugemetega, oma ajaloo, väljanägemise ja väljakujunenud struktuuriga, ja seda ei muudeta. Kuigi, konkursil pakuti ka drastilisemaid muudatusi. Näiteks et pingid ja valgustid riputataks puude külge ning tähetorn ülivõimsalt illumineeritaks. Seda ei juhtu – Toome on ja jääb pargiks, mille põhielemendid on puud-põõsad, hooned, vaated ja monumendid.
•• Moodne tänavainventar ei taga võib-olla seda, et Toomele tuleks tunduvalt rohkem inimesi, küll aga annab selle, et seal on valge ja turvaline ning isegi vihma ajal saab teekattel kuiva jalaga jalutada.
•• Ka Toome valgustid on praeguseks oma aja ära elanud. Neid on seal mitut sorti, paiknedes pisut süsteemitult ja valgustades peale teede ka taevast ja puuvõrasid. See aga ei ole kooskõlas ei tänapäevase energiatarbimise ega pargitee valgustuse nõuetega. Samuti segab valgusreostus tähetorni astronoomide tööd ja nahkhiiri.