Uudised / Artiklid

Puidu taasavastamine.

05.01.2006

Maaleht 15.12.2005
Viio Aitsam 

“Võib juhtuda, et tulevikus jõuame näiteks puidust vannideni,” ütles metsatööstusliidu puitarhitektuuri konkursi žürii esimees Veljo Kaasik. 
 
Tänavuse puitarhitektuuri konkursi võitja on Naba lasteaed Tallinnas Pirital.  
 
“Sõrestik on näha, ruumide olemasolu aimatav, on aknad ja seinad ning osa seinu puudub,” on kirjeldanud hoonet üks selle arhitektidest Vahur Sova. Tema sõnul on hoone arhitektuurilise lahenduse ajend laps – kuidas laps joonistaks maja.   
Parima liimpuidukasutuse auhinna saanud autode varjualune (arhitekt Indrek Allmann) Tallinnas Õie tänaval püüab pilku. 
 
“Kõik, kes meile tulevad, üllatuvad,” ütles Naba eralasteaia juhataja Marju Saar.  
 
Üllatumise põhjus pole Saare sõnul siiski niivõrd eriline arhitektuur, mida eestlased on juba siin-seal näinud, kuivõrd see, et nii näeb välja üks lasteaed. Efektsed ehitised seostuvad pigem eramute või näiteks pangamajadega.  
 

Parima liimpuidukasutuse auhinna saanud autode varjualune (arhitekt Indrek Allmann) Tallinnas Õie tänaval püüab pilku.

Tellija muusika  
 
“Arhitekt üksi ei tee midagi ära, kuna ta on üldjuhul ikkagi tellimuse täitja. Rohkem oleneb tellijast,” rääkis metsatööstusliidu konkursi žürii esimees Veljo Kaasik.  
 
Naba lasteaia puhul oli Marju Saare sõnul arhitektil tavapärasest suurem mõju, ent tegelikult otsustas materjalivaliku hoone asukoht.  
 
“Siin puude vahel lihtsalt tundus looduslik materjal olevat ainuke võimalus,” ütles Saar ja lisas, et tänavu kevadel avatud hoones töötada on soe tunne. Puidust on nii hoonekonstruktsioonid kui ka näiteks mööbel, parkett jne.  
 
“Paljude tellijate jaoks on puidul ka lihtsalt sümboli väärtus, mis tähendab, et puitu kasutatakse vaid fassaadimaterjaliks. Ent seegi on tähtis teel, kus puitu üha rohkem märkame,” ütles Veljo Kaasik.  
 
Kolmandat korda korraldatud konkursi žürii eesotsas olnud Kaasik ütles, et tema arvates on puidu propageerimise nimel ette võetud konkursil juba olnud ka oma mõju.  
 
Näiteks esimesel konkursil 2003. aastal, mil hinnati kolme aasta ehitisi, sai peapreemia Aarna laut. “Ma olen kuulnud, et pärast seda on veel puidust lautasid tulnud,” ütles Kaasik. Samuti on Võru spordisaali võit võib-olla mõjutanud seda, et spordihoonetes on hakatud rohkem kasutama puidust ferme.  
 
Sama loogika järgi võiksid pärast seekordset konkurssi puitu rohkem märgata sotsiaalobjektide tellijad.  
 
Midagi liigub
Veljo Kaasik ütles, et emotsionaal-selt on puidu kasutamine ehituses eestlastele üheselt mõistetav, ent taustaks on kogu see aina edasi arenev uuringute liin, kus päevakorral materjali tugevus, tulekindlus jms.  
 
Turul ringi vaadates märkab Kaasiku sõnul puitu aina ootamatumates olukordades – näiteks kas või puidust valamud, mis on kaetud vettpidavate materjalidega. Samaaegselt puidukasutusega on märgatavalt edasi läinud näiteks hoone tulekindlust suurendavad võimalused.  
 
Lootust andev eeldus, et puidukasutus laieneb, on Kaasiku arvates Eesti metsatööstusettevõtete suund lõpptoodangule – üha rohkem on saeveskite juures järeltöötlust, mis annab ehitusturule uusi valmis tooteid.  
 
“Ma loodan, et ka puidukasutuse emotsionaalne pool jõuab massideni,” ütles Kaasik.  
 
Oma kolmeaastast žürii esimehe kogemust kirjeldades ütles Veljo Kaasik, et tema enda üllatused pole mitte ainult konkursitöödega seotud, vaid teda üllatab Eestimaa ise.  
 
“Tänavu eripreemia saanud golfiklubi katus üllatas küll. Aga üldiselt on üllatused olnud sellega seotud, et ma pole pikka aega sattunud maal käima. Ja siis leiad näiteks Rosvalt väikese moodsa puitsillakese või avastad, kui palju mets on Käärikul vahepeal juurde kasvanud,” rääkis Kaasik.  
 
Tänavusel konkursil osales üle 40 töö ja eripära oli, et seekord polnud võitjate seas eramaju.  
 
Auhindade väljakuulutamise tseremooniale Tallinnas Laste Maailma galeriis lisas erilisust Katrin Essensoni etendus – keset šampanjaklaasidega seltskonda tegutses aegluubis kolm loodusolendit, kes tekitasid ruumi ootamatu ajasügavikutunde. 
 
 

--------------------------------------------------------------------------------

Mis oli tänavustes võidutöödes erilist, metsatööstusliidu asedirektor MÄRT RIISTOP?

Peavõitja Naba lasteaed on algusest lõpuni puitehitis – alates puitkarkassist ja välisvoodrist. Ka sees on puitu palju. Laste ruumide akende kõrgus on laste silmade järgi. Eritellimusel tehtud mööbel sobib sinna väga hästi.

Lasteaedu on viimasel ajal vähe ehitatud, seetõttu ei saa seda millegagi eriti võrrelda, aga näiteks Soome ja Saksamaa puidust lasteaiad on hoopis teistsugused.
Hoone näitab – kuid see on ka üldisem pilt –, et Eesti arhitektid on õppinud puitu päris hästi kasutama. Neile on omane julge mõte ja ega meie tellijadki risti ette löö. Näiteks Soome arhitektid ütlevad siin käies, et Soome arhitektuur on liiga valmis.

Ühelt Naba lasteaia arhitektilt Lauri Saarelt oli eelmise aasta konkursil väljas huvitav Tabasalu maja, millel on mõningast sarnasust nüüdse lasteaiaga. Selle fassaadil olid samuti kaldsed prussid, mis hästi mõjuvad. Naba lasteaias on need prussid seespool ja teevad mõnes kohas suhteliselt suured klaasfassaadid märksa huvitavamaks.
Huvitav on võrrelda maja ka teise arhitekti Vahur Sova eelmise lasteaiaga, mis oli puhtalt betoonist. Sova on palju projekteerinud ka ökomaju, nii et ilmselt sõltub palju tellijast.
Ehituse kvaliteet on Naba lasteaias väga hea. Uurisime veelaudu ja naelapeasid, aga praaki ei avastanud.

Äramärgitud tööd olid sellised, mis mõnel saagikesisemal aastal oleksid peaauhinnale kandideerinud. Näiteks Oliver Alveri kortermaja, mis sobib väga hästi ümberringi olevate eramutega. Tema maja on midagi ridamaja, korterelamu ja eramu vahepealset. Seal on kaheksa korterit, mis liigendatud eraldi blokkideks.
Palmako tootmishoone märgiti ära just inseneritöö poolest, sest selliseid liimpuidust koostatud ferme ei ole Eestis varem tehtud. Ava oli 30 meetrit, seda ühes tükis teha ei saanud. Tehti mitte lihtsalt tala, mis keskelt kokku käib, vaid sõrestikferm.
Sel aastal hakkas silma, et liimpuitu julgetakse kasutada tuntavalt rohkem kui varem. Koolivõimlad on peaaegu kõik liimpuidust ja tootmishoonetesse hakkab see ka üha rohkem ilmuma.

Autode varjualune Nõmmel, mis liimpuidu eriauhinna sai, on ootamatult lennukas lahendus nii lihtsale ülesandele.
Väga tore, et nii tellija kui ka arhitekt selle vaevaks võtsid. See on tõeline pilgupüüdja.
Vineeri eriauhinna pälvinud Kuressaare linnavalitsuse fassaad on terviklik lahendus, mis omapärasel moel sobib ümbritsevate hoonetega, kuigi need pole üldse puidust. Ühele poole jääb roostes plekk, nagu praegu moes, ja teisele poole kivi. Tänava lõppu jääb see ilus rohekas vineer.

Höövelpuidu eripreemia saaja, Jõelähtme golfiklubi hoone oli tõsiseltvõetav kandidaat ka peavõidule. Imposantne ehitis asukohas, kus ei pea teiste ehitistega arvestama.
On päris kindel, et ka järgmisel aastal võib võistluse korraldada, sest uusi ja huvitavaid asju tuleb nii palju peale.

--------------------------------------------------------------------------------

Puitarhitektuuri konkursi võitjad

Peapreemia:
• Lasteaed Naba Pirital
Arhitektid: Vahur Sova, Lauri Saar
Tellija: OÜ Unistus
Parim höövelmaterjalikasutus
• Estonian Golf & Country Clubi klubihoone
Arhitekt: Andres Siim
Tellija: AS IBGM
Parim vineerikasutus
• Kuressaare linnavalitsuse hoone fassaad
Arhitektid: Terje Truumaa, Toomas Paaver
Tellija: Kuressaare linnavalitsus
Parim liimpuidukasutus
• Autode varjualune Tallinnas Õie tänaval
Arhitekt: Indrek Allmann
Tellija: AS Eesti Ehitus
Ära märgitud
• Palmako tootmishoone Kavastus
Insener: Paul Sõrmus
• Mäekalda kortermaja Lucca külas Tabasalus
Arhitekt: Oliver Alver

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit