Uudised / Artiklid

Abimeer KALEV KALLO: mina kõrghoonete foobiat ei põe

10.01.2006

Eesti Päevaleht 05.01.2006
Askur Alas
  
Abilinnapea Kalev Kallo hinnangul pole muinsuskaitsjate huvi alati sama, mis avalik huvi.

Linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea kiirendaks planeeringute menetlemist neli korda, laseks ehitada Viru Poja ja ei karda Olevistest kõrgemaid hooneid.

••Kuidas peaks Tallinn planeerimis- ja ehitusalaselt uuel aastal ja edaspidi arenema?

Lühidalt öeldes on eesmärk see, et suudaksime planeeringutega arendustegevusest ees olla.
Esiteks peab planeeringute menetlus kiirenema. Praegu on töötatud detailplaneeringute elektroonilise menetlusprojektiga ja sellega tuleks kiiresti valmis saada.
Teine asi on kõigi linnaosade üldplaanide koostamine, et kindlustada baas. Kolmas prioriteet on menetleda elamuehituse planeeringuid operatiivsemalt, sest valglinnastumine mõjub linnale kahjulikult.

••Kuidas on lood elevusttekitava kõrghoonete teemaplaneeringuga? Kas selles peaks olema ka linna kõrgeima hoone, Oleviste kiriku tornitipust lähtuv piirkõrgus?

Kõrghoonete teemaplaneering on praegu kooskõlastamisel. Kui ei teki väga suuri vastuolusid, loodame selle kehtestada septembris-oktoobris.
Minu isiklik arvamus on, et mingit kõrguspiirangut ei peaks olema. Kui keegi oleks varem öelnud, et meil on kõrgusepiiriks raekoda, siis poleks Olevistet püstitatudki.
Vanalinnas ja selle vaadeldavustsoonis ei peaks kõrghooneid olema.
Aga ma ei näe põhjust, miks ei võiks kõrgemaid hooneid olla Lasnamäel, Paldiski maantee ääres või Tartu maantee kandis. Eriti kesklinnas peaks linn arenema kõrgusesse, pikas perspektiivis on siis ka infrastruktuur odavam.
Ma ei põe kõrghoonete foobiat.

••Mida ütlete kriitikutele, kelle väitel suureneb kõrghoonetega liiklustihedus, kaob inimsõbralikkus ja tekib hulk muid probleeme?

Kui öeldakse, et ühe hoone pärast on liiklus tihedam, siis ma arvan, et Tallinna ümber tekkinud valglinnastumine on suurem probleem.
Tallinna lähivaldades on tehtud plaane 25 000 eramu rajamiseks 50 000 inimesele.
Meil on vaja teha nii, et need inimesed jääksid siia.
Tahan kahtlejatele öelda, et need autod ummistavad linna niikuinii, ainult et siis tulevad need väljast.

••Kas Viru Poeg tuleb?

Teatavasti oli suur arhitektuurikonkurss, mille võitsid Künnapu ja Padrik. Algusest peale oli Viru Poeg ette nähtud 17-korruselise ja mustana, kontrastiks heledale foonile. See planeering oli mitmeid kordi volikogus ja on muinsuskaitsega kooskõlastatud.
See on raske küsimus, sellele on palju vastuseisu. Arvatakse ka, et detailplaneeringu maht on koos Viru keskusega täis saanud. Aga on ka teisi arvamusi. Küsitakse näiteks seda, kuidas mõjub see Tammsaare pargile.
Praegu pole linnavalitsus otsustanud, kas anda ehitusluba või mitte. Teine pool kutsub samal ajal appi rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid.
Hoone ei lähe parki sisse, aga ehk sellele liiga lähedale. Probleem on rohkem sama detailplaneeringuga kavandatud autotees, mis läheks Viru Poja eest Pärnu maanteelt kuni Estonia puiesteeni. Tee osas on vaidlusi. Hoone iseenesest ei tohiks parki segada.

••Milline on Admiraliteedi basseini tulevik?

Eskiis on tegemisel. Tehtud on ka üldine eskiis kogu sadamaalale, mille alusel menetletakse detailplaneeringuid. Kui basseini otsaala mõelda, siis enam-vähem sobilik lahendus on ka segahoonestusala koos tänavavõrguga. Kõrgeim maja on 24 meetrit ehk seitse korrust. Ka linnahalli kõrval on sama kõrguspiirang.
Teatud kohas on piirang 19 meetrit. Idee on selles, et kui kruiisilaev läheneb kaile ja turistid ronivad tekile, siis nad näevad vanalinna sellest 19 meetri piirangu koridorist.
Kortermajade alla on planeeritud äripinnad, otse basseini äärde tulevad välikohvikud ja kõnniteed.
Kui ilus see välja kukub, selgub siis, kui on valmis konkreetsed projektid.

••Kas sellest saab inimsõbralik ala?

Tahaks loota. Kui linnapea oli Aasmäe ja ma ise olin abilinnapea, planeeriti sellele alale linnavalitsuse uut hoonet. Kahjuks müüsid hilisemad linnavalitsejad selle ala maha.