Uudised / Artiklid

Kalamaja mitmekülgne pale

26.01.2006

Eesti Päevaleht 26.01.2006
Helen Uldrich

Kalamaja on koduks nii noorele perele renoveeritud puumajas kui ka vanale tehasetöölisele.

Kalamajal lasub romantiline, räämas aguli hõng. Värskema kuue saanud vanad puumajad meelitavad ligi ja tekitavad mõnusa aja seiskumise tunde. Vanast kultuuri- ja tööstuskeskusest on saamas uus elamupiirkond, mis ei mineta oma väärikat ajalugu ning meeldivat meil-aiaäärne-tänavas-miljööd.

Pilt Kalamaja tänavaist on heitlik. Üks on tihedalt puumaju täis ehitatud, teine aga laiem, avarate majavahede ning galantsete ja massiivsete kivihoonetega. Taamal ehitatakse uut majakolakat, eemal seisab aastaid näinud puulobudik.

See vanalinna külje all mere vahetus läheduses paiknev linnaosa on ajast aega majutanud kultuuriinimesi: kirjanikke, kunstnikke, näitlejaid. Rahvasuus ka boheemlaste linnaosana tuntud Kalamaja peidab endas huvitavate persoonidega värvikat ajalugu.


Tavaline Kalamaja: puust maja, paest vundament ja lagunenud trepp.
Foto: Terje Lepp

Kalamaja vallutavad noored

Sügisel Erika tänavale elama asunud 25-aastane tudeng ja turundusspetsialist Tiina pajatab elust Kalamajas: “Olen kuulnud, et Kalamaja on olnud kunstnike ja kirjanike kant, kergelt romantilise ja lohaka auraga, võib-olla väga räämas, aga kindlasti mitte kuritegelik. Tänavatel võib kohata nii vanema kui ka uuema generatsiooni poeete ja kultuuritegelasi. Kalamaja on veidi ajast maas või ligadi-logadi. Keskkond on kuidagi hall, see on vanade, veel korrastamata majade pärast. Aga õhkkond on heas mõttes väikelinlik.”

Pindi Kinnisvara investeeringute juhi Mart Ojasaare sõnul on tendents sinnapoole, et Kalamaja vallutavad noored. “Täpset statistikat veel pole, kuid aina enam noori soetab endale kodu just Kalamajja. Kalamaja areneb pidevalt, renoveeritakse palju, ehitatakse uusi elamuid. Elu Kalamajas on turvalisemaks muutunud. Pidevas arenemisjärgus piirkonda on väga kasulik investeerida. Praegused suhteliselt madalad hinnad on mõne aasta pärast vaid unistus,” selgitab Ojasaar.

Tiinalgi on palju tuttavad noori, kes meelsasti Kalamajas elaksid või seda juba teevad. Miks just Kalamajas? Tiina arvab, et see võlub oma lihtsuse ja romantilise miljööga.

“Kõik, kes tulevad, tahavad jääda. Minu tutvusringkonnas on mõjunud külaskäigud. Keegi sai Kalamajja korteri ning teised hakkasid vaatama, et päris kena koht, ja julgesid siiakanti elamispinda otsima hakata. Mõni on seda kohta küll “hulluks getoks” pidanud, aga hiljem avastanud, et päris armas on,” naerab Tiina. Ta leiab, et ju on asi eelarvamuste murdmises. “Märgatavalt palju noori on hakanud kinnisvara soetama pigem Kalamajja kui kuskile äärelinna. Koht on soodus, hinnad ka (veel) ja majad iseenesest väga armsad ja kodused,” mõtiskleb ta.

Kalamaja ajalooline tekketaust

Ajaloost ja legendidest

•• Esimesed kirjalikud viited Kalamaja piirkonnale pärinevad aastast 1374. Ajaloolaste andmeil tekkis alaline asustus Kalamajja 13. sajandi keskpaiku, mil soodne elukeskkond andis kaluritele kindla töö.
•• Legendi kohaselt sai linnaosa oma nime kohaliku naise Kala-Mai järgi, kes olnud teistest veidi jõukam ning andnud kitsikuses vaevlevatele kaaskodanikele kala. Teise legendi järgi olevat Kalamaja vanimate elanike perenimed olnud Tursk, Räim ja Haug.
•• 1527. aasta rahvaloenduse järgi oli Kalamajas 78 iseseisvat majapidamist ning 17 kõrtsi.
•• Enamik Kalamaja praeguseni säilinud hoonestikust rajati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
•• Noorte haritlaste tulek muutis linnaosa olustikku. Tekkis lausa kohalik släng, mille järgi Kalamaja elaniku hõlpsasti ära tundis.
•• 1930-ndatel ehitati kahe- ja kolmekorruselisi kivist trepikojaga puitelamuid ning suuremaid kivimaju, mis ilmestavad ka tänast Kalamaja tänavapilti.

 

 

Allikas: Robert Nerman, “Kalamaja ajalugu”.