Uudised / Artiklid

IGOR VOLKOV: Sakala keskus kisub vägisi supermarketiks

09.02.2006

Tervet artiklit loe: Postimees 09.02.2006
Urmas Seaver

Linna peaarhitekti Igor Volkovi sõnul on aastaid vaieldud Sakala keskuse ümberehitusprojektis siiani mitmete puuduste üle ning linnaplaneerijate hinnangul muretseb arendaja hoonet kavandades liigselt poodide pärast.

Linnaplaneerijad on Sakala keskuse ümberehitamist ette nägevat projekti juba aastaid tagasi lükanud. Ala arendav erafirma AS Uus Sakala on esitanud üha uusi eskiise ja ehitusmahtu vähendanud, kuid ometigi leiti jaanuari keskpaigas linnale esitatud järjekordses eskiisprojektis puudusi. Hiljuti esinesid tuntud Eesti kultuuriinimesed ühisavaldusega, kus toetasid Sakala keskuse kiiret ümberehitust.
 
Miks linnaplaneerijad eskiisprojekti heaks ei kiida?

Põhiline probleem on see, et uus maja on üles ehitatud kaubanduskeskuse loogikale. Kui sisened hoonesse, siis pead ühelt korruselt teisele viivate treppideni jõudmiseks läbi poole maja minema.

See on selveri-loogika, et saia- ja piimalett on kõige kaugemas nurgas ja sinna jõudmiseks peab poe läbi kõndima. Meie (linnaplaneerijad – toim) näeme seda maja kultuuriobjektina, mingis mõttes ajastu sümbolina. Ja kui tahad minna kinno, siis ka satud kinno, mitte leivapoodi või kosmeetikatarvete osakonda.

Nemad (ala arendaja AS Uus Sakala – toim) ütlevad, et tänapäevane kesklinn ongi selline ja on vahva, kui noor inimene kõnnib mööda maja, mööda poode ja jäätiseputkasid ning satub lõpuks kinno.

Arendajad tahavad seega Sakala keskusest justkui kaubanduskeskust teha?

Võiks öelda küll. Kui seda projekti vaadata, siis inimene peab igalt poolt läbi kaubanduse minema. Nagu näiteks Kristiine keskus, kus oli alguses avar hall, kuid nüüd on seal mingi kõrts. Kui tahan kuhugi minna, siis pean kõndima kõrtsileti eest läbi, pirukabaari eest läbi ja nii edasi. Kas keegi kujutaks ette, et Estonia teatri fuajees on naiste rinnahoidjate pood?

Meie näeme Sakala keskust võrdväärsena Estonia teatriga, Eesti Panga hoonega, välisministeeriumiga, mis on oma ajastu tippteosed.

Linn on mitu korda AS Uus Sakala plaanid tagasi lükanud. Kas projekti liigse kaubanduslikkuse üle on algusest peale vaieldud?

Kogu aeg me peamiselt sellest räägimegi. Maja mahtu on tõepoolest vähendatud, kuid maja sees valitseb ikka täpselt sama põhimõte. Nemad ütlevad meile, et mis teile maja sisu korda läheb, kui hoone maht sobib, siis küll nad oskavad ise maja seest projekteerida.

Kuid meie dilemma on see, et kui me korra aktsepteerime projekti, siis saab arendaja alati öelda, et ise te ütlesite, et see projekt sobib. Me peame olema lõpptulemuses kindlad ja suutma ette kujutada, millised võivad olla tagasilöögid.

Enne Sakala keskuse eskiisprojekt heakskiitu ei saa, kui maja on ka seestpoolt oluliselt muudetud?

Jah, mina tahan küll olla kindel, et sinna tuleb tõesti üks korralik kultuuriasutus. Nemad väidavad tinglikult, et söömine on ka kultuur ja kaubamajal on ka kultuuriaspekt. Kuid Tallinn tahab saada kultuuripealinnaks ning me tahame, et aastal 2011 oleks see maja valmis ja kultuuripealinnale kohane.

Me sooviks näha selget jaotust ruumide vahel, galeriisid, selget hoone ülesehitust. Projektiga on kõvasti vaeva nähtud ja asi on paremuse poole arenenud, vaja veel lihvida.
Praegune projekt on utreeritult öeldes ameerikaliku supermarketi mudel, mida arendaja kultiveerib. Neid huvitab kaubandusliku skeemi rakendamine ja nad on öelnud, et kui see ei rakendu, siis nemad kaotavad ja siis ei tule ümberehitusest üldse midagi välja.

...