Uudised / Artiklid

RAIN SEIER: Ehitusjärelevalve ei vaja oma tööks buldooserit

13.04.2006

Eesti Päevaleht 11.04.2006
Askur Alas

Tallinna ehitusjärelevalve teenistuse direktori sõnul peab linn võitluses ebaseaduslike ehitajatega piirduma trahvide ja parandamist vajavate seadustega.

•• Hiljuti kukkus Viru tänaval inimesele keset päeva telliskivi pähe. Kas see on ehitusjärelevalve tegematajätmine?
Ehitise eest peab hoolitsema selle omanik. Viru 10 omanikule OÜ-le Fandango koostasime ettekirjutuse. Nemad tahtsid kohe hakata remontima, kuid kummalisel kombel keelas politsei selle ära – tegemist on sündmuskohaga, juurdlemine käib. Minu meelest tuleks lihtsalt kooskõlastada remont kultuuriväärtuste ametiga ja asi korda teha.

•• Kas ehitusjärelevalve võiks ära hoida selliste juhtumite kordumise?
Abiks oleks mu ammune unistus – jätkujärelevalve, mis oleks kasutuses olevate ehitiste korrasoleku kontrolli mehhanism. Näen, et tulevikus võiks igal hoonel olla pass, nagu autol tehnilise ülevaatuse tõend. Näiteks iga viie aasta järel korraldatavast ekspertiisist selguks ehitise tehniline seisukord ja vajalikud remonditööd.
Töötame TTÜ teaduritega välja, milliseid sõlmi tuleks ülevaatuse korral kontrollida.

•• Tallinnas on viimasel ajal olnud palju juhtusid, kus arendaja ehitab maja kõrgemaks, kui projektis ette nähtud. Mida saab teha ehitusjärelevalve?
Jah, näiteks Poska tänaval ehitas Mülleri Lahendused nelja korruse asemel viis. Hiljem kehtestati vastav detailplaneeringu muudatus ja muudeti ehitusloa projekti, mistõttu praegu on kõik viis korrust seaduslikud.
Ehitusjärelevalve on teinud Mülleri Lahenduste kohta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esildise litsentsi tühistamise ettepanekuga.
Tavaliselt peatatakse ehitus ettekirjutus-hoiatusega ja määratakse trahv ja sunniraha – see on sunnivahend, mida saab määrata korduvalt 10 000 krooni kaupa. Väärteomenetluse käigus on trahv eraisikule kuni 18 000 krooni ja firmale kuni 50 000 krooni. Aga seda vaidlustatakse väga palju, sest tahetakse aega võida.

•• See näitab, et järelevalve pole alati piisavalt tõhus. Kas buldooserit ei oleks vaja?
Ei, üldiselt mitte. Pooldan rahaliste ja seaduslike vahenditega eesmärgi saavutamist. Muidu tulevad ka väga pikad kohtumaratonid. Meil pole ka rakendussätteid, kuidas sunniviisiliselt lammutamist täide viia.
Näiteks pikalt veninud Täpiku tee 2 puhul, kus eramu oli lubatust tunduvalt suurem, vahetus hiljuti omanik ja tema on lubanud kaks meetrit kõrgust maha lammutada, samuti vähendavad nad basseini mahtu. Asi saab detailplaneeringule vastavaks ja korda.

•• Aga kui keegi hakkaks ehitama Vabaduse väljakule?
Siis tõmbaksime selle kohe tellitud buldooseriga maha, aga erakrundil on teine asi. Saame lammutada vaid siis, kui ehitis on ohtlik inimelule.

•• Kas ja mida saab ehitusjärelevalve tulevikus teha Hiiu pansionaadi suguste juhtumite puhul?
Jälgime ehituse käigus kiivalt, et projekt vastaks ehitusloale, näiteks et pansionaadil oleks massaa?iruumid ja muu vajalik.
Mu isiklik seisukoht on, et kui enne on külaliskorter ehk hotell ja hiljem tahab arendaja seda korterelamuks teha, siis tuleks ikka uus detailplaneering algatada ja kogu kadalipp uuesti läbida. Nii saaks asja korda ega oleks mingit hämamist.

•• Kus on asjad praegu valesti?
Lehiku tee 9 on TTP ehitatud hoones elanikud korterites sees, aga ametlikult on see külalistemaja. See on juriidiliselt nii vormistatud, et kõik oleks formaalselt justkui korras. Selles suhtes ei saa midagi teha. Formaaljuriidiliselt on korras.

•• Millised on praegu ehitusjärelevalve peamised probleemid Tallinnas?
Paraku on asi selline, et kogu aur läheb naabritevaheliste tülide lahendamisele ja ehitusobjektide kontrollimiseks jääb aega vähe, kuigi see on palju olulisem. Hulk aega kulub ka 2003. aastal jõustunud ehitusseaduse asjaolude kommenteerimisele – väga paljud käivad küsimas.

•• Tooge palun mõni näide naabrite tülidest.
Kakumäel hakkasid naabrid meilt hiljuti massiliselt küsima, kas nende kõrval olev ehitis kerkib seaduslikult. Põhjuseks on muu hulgas see, et ehitusega minnakse krundi piirini, nii et naaber ei saa päikest või uputatakse teda.
Tegime seal kontrollreidi ja avastasime 400 pooleliolevat elamut. Neist 25 on ehitatud ilma ehitusloata, aga detailplaneeringu kohaselt. Viga on selles, et nad alustasid ehitust, jõudmata ära oodata detailplaneeringu kehtestamist ja ehitusloa väljastamist. Kõiki neid oleme me karistanud ja trahvinud.

•• Kuidas võiks ehitusjärelevalve töö tulevikus välja näha?
Loodame, et tulevikus saame satelliidi kaudu arvutiekraanilt teada, kui keegi kuskil paksu metsa sees ebaseaduslikult ehitab. Esialgu piirdume ortofotode-kaartidega.