Uudised / Artiklid

Solarise arhitekt Raivo Puusepp: linnaruum ei ole lahinguväli

10.10.2009

Urve Eslas, Postimees

Raivo Puusepp, kui suure pinge all sündis hoone, mille asendamise vastu avalikkus nii jõuliselt välja astus?

Vaimse pinge suurust on raske füüsiliselt mõõdetavate kategooriate kaudu selgitada, kuid liialt ühekülgne tähelepanu meedias kaudselt oli adutav.

Üks hoone uuenduslikke elemente on katusepark. Kas on veel midagi sellist, mida võib Eesti tingimustes uueks lahenduseks pidada?

Iga uus on mingil määral unustatud vana, kui ta just ei kuulu teaduse ja tehnika valdkonda. Viimasest olekski mainimisväärne kogu helisüsteemi ülesehitus kontserdisaalis. Arhitektuurselt ei ole varem nii mitmeid funktsioone kandva hoone rajamist sellisel ahtal ja nõudlikul linnaterritooriumil toimunud.

Palun kirjeldage peamisi põhimõtteid, millest hoone loomisel lähtusite.

Põhimõtteliselt olid reeglid selged: linnaehituslikult tuli täita tühimik traditsioonilises tänavate võrgus ja luua ümbruskonnaga kontakteeruv kehand, mis sekundeeriks Teaduste Akadeemia hoonetele vastasküljel – selleks et tekiks Teatri väljaku teljel Estonia  ja välisministeeriumi vahele oluliselt tunnetatavam väljakuline seos. Teataval määral ülekasvanud ja liigtihe kõrghaljastus segab kahjuks selle tunnetamist.

Mida vähem arhitektuuri, seda parem – see oli kuuldavasti üks teie põhimõtetest hoonet looma hakates, kuna tegu oli väljakujunenud linnaruumis oleva augu täitmisega. Ka Tartu kaubamaja hoone on teie kavandatud, ja selle asukoht on pea sama pretensioonikas. Kas põhimõte õigustas ennast? Kas ei ole vastupidi, et visuaalselt tugevad hooned vajaksid enda kõrvale veel ühte tugevat?

Linnaruum ei ole lahinguväli. Estonia ja Vanemuine jäävad tähtsamateks olenemata nende arhitektuursest lahendusest.

Kas olete ise tulemusega täiesti rahul või oleksite võimalusel teinud midagi teisiti?

Põhimõtteliselt ei ole ma oma tulemustega kunagi täielikult rahul. Suuremas plaanis ehk poleks midagi muutnud, mõningad detailid oleks vaid teisiti kavandanud.

Ükski protsess ei kulge ilma probleemideta, sest kõiki olukordi ei ole võimalik ette näha. Millised olid Solarise valmimise puhul kõige suuremad probleemid?

Nagu alati jäi ka nüüd aega puudu, liiga keeruline hoone selles ajaühikus.

Keskust linnaruumis vaadates näib, et see trügib Estonia teatrile liiga külje alla. Kas seda oleks saanud arhitektuurse lahendusega mängides kuidagi ära hoida?

Linnaruumiliselt on nüüd saavutatud tasakaal Teaduste Akadeemia ja Solarise tänavanurkadel Estonia suhtes. Asi on veel liiga uus, et seda tunnistada.

Miks vanast Sakala keskusest säilinud osa on ülejäänud keskusest nii eraldatud? Kas see saab oma eraldatuse tõttu ülepea nii tööle hakata, nagu loodetakse?

See osa ongi mõeldud eraldiseisva üksusena ja ei ole seest omavahel seotud.

Mis sai kunagi vana Sakala keskuse tornitippu kavandatud valguskuulist?

Jäi joonistele ja mällu kui Raine Karbi hea iroonia tolleaegse süsteemi suhtes.