Uudised / Artiklid

Ülar Mark: arhitektid on tihti majaehitusel sponsoriks

04.02.2013 / Marta Jaakson

Arhitektid loodavad sellelt aastalt pikaleveninud mõõna lõppu ning seda, et edaspidi saaksid hooneid projekteerida ainult diplomiga arhitektid.

Arhitektid ei usu, et nende töömaht kasvab. "Usun, et palju halvemaks ei lähe," ütles Allianss Arhitektid ASi partneri Ülar Mark.  "Usun, et lähiaastatel kuuleme Eesti arhitektidest, kes on saanud tööd naaberriikides."

Arhitektide Liidu esimees ning Arhitektid Muru ja Pere OÜ üks omanikest Peeter Pere ootab algavalt aastalt, et lõpule jõuaks ligi kaheksa aastat kestnud riigiarhitekti institutsiooni sünnitamine ning et selle tulemusel lõppeks senine killustunud tegevus.

Ka ootab Pere, et lõpusirgele jõuaks 2014. aastal jõustuv seadusemuudatus, mis lubaks hooneid projekteerida vaid vastavat kutset omaval volitatud arhitektil. Kutse annaks kutsekomisjon, kus lisaks diplomile tuleb oma pädevust tõestada ka tehtud tööde, läbitud täiendkoolituste ja muu sellisega. Seni on kutse omamine olnud arhitektide jaoks kvaliteedinäitaja, mitte seaduses kirjapandud tingimus.

Ka Marki hinnangul peaksid projekteerida saama need, kellel on vastav haridus. Eesti arhitektid on tema sõnul hea ettevalmistusega ja võimelised korda saatma lausa imesid.

Arhitektide olukord on praegu väga erinev: büroo-omanikud näevad vaeva efektiivsuse tõstmisega ja palgalisel tööl arhitektid on endiselt ebakindlas seisus, tõdes Mark. Tema hinnangul on toimumas jagunemine ja selginemine - kes on kes.

Ta nentis, et Euroopa Liidu jätkuv raha kasutamine ehituses, kinnisvaraturu aktiivsus ja avaliku sektori regulatsioon sisulise kvaliteedi suhtes annaks arhitektidele paremat tööd ja praegusest rohkem.

Architects Council of Europe (ACE) statistikale toetudes nentis Mark, et Eestist teenivad arhitektid vähem ainult Bulgaarias ja Rumeenias. "Parimate arhitektidest palgasaajatega on meil vahe neljakordne. Võiks arvata, et meil on tänu sellele tohutu ekspordipotentsiaal," märkis ta, ent tegelikult on turu iseärasused surunud tema hinnangul hinna allapoole ellujäämise piiri. "Liiga tihti on arhitektid majade ehitamisel sponsoriteks, tehes tasuta tööd, et oma väärikus säilitada. Kui seda kaua teha, hakkad ennast märtrina tundma ja see omakorda ajab turja vimma ja mõtted protestantlikuks," hindas Mark praegust olukorda.

Pere sõnul on Eesti arhitektide olukord Soome kolleegidega võrreldes oluliselt halvem, Läti-Leeduga võrreldes sama või õige pisut parem. Venemaaga ei oska ega tahagi Pere võrrelda, kuna seal arhitektuurset taset ei väärtustata.

Ehitusturu langust nendivad ka arhitektid. Pere sõnul on see kestnud juba viis-kuus aastat. "Kui ei ehitata, siis ka ei projekteerita," märkis ta. Ehitusturul domineerib tema sõnul paraku odavus, mitte avaliku ruumi visuaalne kvaliteet. "Nagu ikka, hapusid vilju nopime me kõik, aga viljumise hetkel keegi kusagil saagi headusele ei mõtle, või lihtsalt raisatakse vajalik mõtlemiseaeg kafkalikes kabinetilabürintides dekoratiivseks mitte midagi tegemiseks," iseloomustas Pere.

Arhitektide seas koguvad populaarsust arhitektuurivõistlused, milles kolm kuni viis osalejat.

ACE uuringust 2012. aasta kohta selgub, et Eesti arhitektide tulud kahanesid võrreldes 2008. aastaga lausa 2,4 korda. Mark kinnitas, et tööta arhitekte on aga vähe: "Mingit tööd leiab ikka, et ära elada." Samuti saab osa võtta võistlustest, kuhu Marki sõnul saab kulutada kogu oma vaba aja ja rohkemgi. "See kõik on muidugi tasuta töö, mis aitab aga vormis hoida ja hea õnne korral ka tööd saada," ütles Mark.

Pere sõnul palusid arhitektid juba 2011. aastal haridus- ja teadusministeeriumil teha turu-uuring arhitektide olukorrast ja vajadusest. "Kahjuks pole ettepanekule instantsi kõrguselt isegi vastatud," on Pere murelik.

Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete konsultant Asso Ladva sõnul on vastus 2011. aasta detsembris teele saadetud, küll aga on menetlemine takerdunud. Takerdumise põhjusena nimetas Ladva riikliku koolitustellimuse lõpetamise ning tulemuslepingute arutelu, mis läinud esmaspäeval lepingute sõlmimiseni jõudis. "Arhitektide Liidul oleks tark uuesti tagant torkima hakata," soovitas Ladva.

Allikas: Äripäev