• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised / Artiklid

Arhitektuurikonkursi võitjad võivad jääda pika ninaga

27.11.2014 / Tiina Linnard

Pargi serva kerkiva Virumaa kõige suurema kaubandus- ja vabaajakeskuse arhitektuurikonkursi võitnud OÜ Luhse & Tuhal on hämmingus, sest kuigi ehitus hakkab peagi pihta, pole arendaja neilt projekti tellinud.

Jõhvi vallavanema Aivar Surva sõnul lüüakse kopp maasse juba kolme kuu pärast veebruaris, kuid millise projekti järgi hakatakse ehitama, ta ei tea, vaatamata sellele, et kuulub valla esindajana Jõhvi Pargi Arenduse nõukogusse.

Arendaja kadus ära

Jõhvi vallavalitsus korraldas möödunud kevadel arhitektuurikonkursi, et leida kavandatavale hoonele kaubanduskeskuste tavapärasest plekk-karbist põnevam lahendus. “Me ei taha Sikupilli või Ülemiste keskuse moodi hoonet, see on selleks liiga väärikas ruum,” märkis Jõhvi tollane vallavanem Tauno Võhmar, et Jõhvi pargi serva ehitatav hoone peaks moodustama naabruses oleva kontserdimajaga, pargi ning lähedusse kavandatava hotelliga terviku. “Et see ei tuleks igalt poolt vaadates säästuprojekt.”

Konkursi võitis žürii üksmeelse otsusega arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal, kelle töö kohta jätkus kõigil vaid kiidusõnu.

Vallakunstnik Kalev Prits arvas, et kui võidutöös loetletud materjalid tõepoolest kasutusse lähevad ja hoone valmib, saab sellest üks Jõhvi ilusam maja. “Fassaadis on kombineeritud puitu, punast tellist, krohvi, plekki. Jäähalli ja veekeskuse sein on üsna imposantne, kui see sellisel moel saaks ära tehtud.”

Arhitekt Ra Luhse ütles eile Põhjarannikule, et arendaja pole neilt ehitusprojekti tellinud. “Meil oli paar kohtumist, kuid pärast seda kadus arendaja ära ning asi tundus kahtlane,” nentis ta.

Paha maitse suus

Luhse praktikas pole sellist asja olnud, et võidutöö autori asemel tellitakse ehitusprojekt hoopis kelleltki teiselt. “See on väga veider, sest meie töö välja valimine oli konsensuslik otsus. Miks see ära muudeti, me ei tea. Meie töö vastas kõikidele parameetritele ning kuigi me polnud arendaja ette antud hinnamäära ületanud, olime me valmis hinnas läbi rääkima.”

Luhse sõnul püüdis büroo arendajaga uuesti kontakti saada, kuid tulutult. “Ega me väga peale ei käinud, sest mis sa ikka torgid, kui ei taheta koostööd teha. Väga paha maitse on sellest asjast suus.”

Võhmari asemel vallavanemaks saanud Surva ütles, et temal andmed selle kohta puuduvad, kellega on arendaja ehitusprojekti tellimiseks lepingu sõlminud. “See selgub, kui arendaja tuleb ehitusluba taotlema ning esitab selleks vallale projekti,” märkis ta.

Vallavanema hinnangul peaks projekt saama valmis aasta lõpuks. “Kopp lüüakse maasse veebruaris, nii et ehitusloa taotlus tuleb jaanuaris ära teha.”

Miks peaks?

Luhse sõnul tuli Allan Mänd, kes on ühtlasi ka Jõhvi volikogu liige, temaga viimati kohtuma koos Märt Maritsaga.

Pargikeskuse kodulehel, kus kuulutatakse, et “koos loome uut väärtust Jõhvi ja kogu Ida-Virumaa elanikele”, seisab Maritsa nimi ja telefon koos Männi omaga keskuse arendaja kontaktide all.

Tänavu sügisel pärast Jõhvis toimunud võimupööret sai Maritsast vallavalitsuse liige.

Millise kaubanduskeskuse Jõhvi saab − kas valla ilusaima hoone või säästuvariandi −, sõltubki aga just vallavalitsusest, sest ehitusluba väljastatakse vallavalitsuse korralduse alusel.

Seega kuulub arendaja kontaktisik Marits ühtlasi nende otsustajate hulka, kellest sõltub, millise hoone võib arendaja linnas püsti panna.

Maritsa sõnul pole ta enam Allan Männi firmadega seotud ega ole ka seda keskust arendava OÜga Jõhvi Pargi Arendus.

Küsimusele, millise ja kellelt tellitud projektiga arendaja peagi välja tuleb, jätab ta vastamata, kui mitte pidada seda vastuseks, et “hetkel ei oska vastata”.

Maritsa sõnul jääb talle arusaamatuks, milles ajakirjanik üldse probleemi näeb. “Miks peaks vald selle arenduse puhul teistmoodi käituma kui teiste puhul? Vald on väljastanud projekteerimistingimused, seal on kaks punkti. Kui arendaja taotleb ehitusluba, esitab ta vallale kõik arendusega seotud dokumendid ning siis selgub, kas need tingimused on täidetud.”

Miks peaks? Näiteks sellepärast, et Jõhvi vald on selles arenduses osaline: valla poolt on maa, kuhu hoone ehitatakse.

Näiteks sellepärast, et keskuses saavad olema ka ujula ja jäähall ning vald hakkab selle eest maksma 150 000 eurot aastas, et koolid, lasteaiad, spordikool ja huviringid saaksid neid kasutada.

Näiteks sellepärast, et vald saaks keskuse, mille väljanägemist pole vaja erinevalt Allan Männi ehitatud Tsentraalist häbeneda.

Pole valmis

Mänd lubas pärast võidutöö selgumist, et see viiakse ellu. “Jään oma sõnade juurde,” kinnitas ta eile Põhjarannikule. “Ideekavandi konkursi võitnud töö nimega “Parkuur” lähebki töösse.”

Männi sõnul sünnib projekt küll võidutöö alusel, kuid kes saavad olema ehitusprojekti autorid, pole praegu veel teada, sest projekteerimist korraldab peatöövõtja.

“Välimus on alati tähtis ja ideekavandi konkursi võitnud töös “Parkuur” toodud lahenduste alusel valmiv hoone ei saa kindlasti olema mingi abstraktne säästuprojekt,” ütles ta, lisades, et projekt ei ole valmis ning sel põhjusel ei saa ka öelda, millal see vallale ehitusloa taotlemiseks esitatakse.

Allikas: Põhjarannik


Vaata ka

  • Ettevaatust, varinguoht!
    05.12.2014
  • Annelinn ja visioonivõistlus
    28.11.2014
  • Annelinna poole
    28.11.2014
  • Arhitektuurikonkursi võitjad võivad jääda pika ninaga
    27.11.2014
  • Arhitektuur on avalik kunst
    21.11.2014
  • Ühe arutelu stenogramm
    14.11.2014
  • Tiheasum vajab ruumimudelit
    14.11.2014
  • Õnnestunud võistlus
    07.11.2014

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004