Uudised / Artiklid

ARVAMUS – ARHITEKTUURIAASTA 2020

10.12.2020

Aastalõpp on sobiv aeg teha tagasivaade. Lõppev pandeemiaasta on olnud kõike muud kui rahulik, õnneks on selle rahutuse varjus toimunud ka mitmeid positiivseid, esile tõstmist väärivad arenguid. Toome välja mõned olulisemad:

1) Soorebane
Soorebane on Eesti esimene, avaliku arhitektuurivõistluse kaudu valminud taristuobjekt. Soorebane ei ole lihtsalt objekt vaid tegu on sõna otseses mõttes maamärgiga, mis on väga tugeva iseloomuga ning kohaidentiteeti loov. Vaieldamatult saab sellest üks osa Risti aleviku kuvandist ning tõenäoliselt aastakümnete pärast võetakse see ka muinsuskaitse alla. See on midagi, mis on aegade ülene ja jääb Risti asulasse ka siis kui tehnoloogia arengu tõttu pole selliseid kõrgepinge liine enam vaja. Loodame, et Soorebane on esimene mõra kivistunud arusaamas taristuobjektide kuvandist ning ühiskond hakkab nende rajamisel aduma ka nendes peituvat potentsiaali ümbritseva elukeskkonna väärindaja mitte hävitajana nagu see paraku siiani on olnud.

2) Riigigümnaasiumite programm
Riigigümnaasiumite programm on jõudmas oma kulminatsioonini. Sellisel hulgal uusi kaasaegse õpikeskkonna ja arhitektuuriga koolihooneid, mis on kõik valminud või valmimas läbi avaliku arhitektuurivõistluse, ei ole Eesti ajaloos varem olnud – see on midagi, mille üle saab uhkust tunda võrdluses ka teiste riikidega. See näitab, et riik hoolib oma inimestest ning panustab nende arengusse läbi kaasaegse õpikeskkonna, läbi parima keskkonna, mida me oleme suutelised pakkuma. Kindlasti tuleb siin öelda eriline tänu RKAS-ile ja haridusministeeriumile ilma kelleta ei oleks selline programm olnud võimalik. Riigi eeskuju on järginud juba ka mõned kohalikud omavalitsused. Loodan, et nende positiivsete näidete abil muutub lähiaastatel valdavaks arusaam, et avaliku arhitektuurivõistluse kaudu saab märksa kvaliteetsema ning sisukama tulemuse kui ehitus-projekteerimise hankega. Lõppeval aastal osales iga kooli avalikul võistlusel keskmiselt kakskümmend võistlustööd – seega valikuvõimalus otsustajatele on olnud külluslik, hanke kaudu tellijale sellist valikut ei teki.

3) Lõvipeadega maja Valgas
Suurepärane näide, kuidas omavalitsuse tasandil suudetakse väga nappide eelarveliste vahenditega saavutada mitu eesmärki. Riiklike üürimajade programmi rahastust kasutati ajaloolises linnakeskuses asuva muinsuskaitsealuse, kuid tühjalt seisva ning laguneva hoone, kordategemiseks. Läbi selle päästeti väärtuslik hoone ning samas aitas see kaasa kahaneva linna kesklinna ala tihendamisele ning uuesti ellu äratamisele. Valga on viimaste aastate jooksul silma paistnud kui edulugu, kus kohalikud poliitikud usaldavad linnaarhitekti ning tema visiooni ja arusaamu. Sellega on Valga üks esimesi Eesti linnu, mis on teadvustanud enda peamised linnaruumi ja arenguga seonduvad probleemid ning mis veelgi olulisem – on jõuliselt hakanud nende probleemide lahendamisega tegelema.

4) Pärnu Seileri kvartal
Antud arendus on siinses loetelus avansina, kuna lõpptulemuseni on veel pikk maa minna. Kuid kindlasti tuleb tunnustada protsessi algust. Pärnus jõe kaldal Kesklinna silla vahetus läheduses asuva ala arhitektuurse lahenduse saamiseks viis Nordecon läbi avaliku arhitektuurivõistluse. Lisaks arendajale tuleb tunnustada ka Pärnu linna, mis leidis, et antud koht on liiga prominentne, et seal lihtsalt hange või kolme osalejaga kutsutud võistlus läbi viia. Hoolimata piiravast detailplaneeringu lahendusest laekus konkursile 15 võistlustööd ning võistlustööde kvaliteet oli hea. Loodame, et lähitulevikus saame näha kvaliteetse elukvartali kerkimist Pärnu jõe paremkaldale.

5) Elva keskväljak
Uue keskväljaku kaudu on see väikelinn saanud täiesti uue ruumilise kvaliteedi. Oskuslikult on ühendatud järv ja linnaruum. Sellega on Elva taastamas oma kuurorti kuvandit, kus rand ja puhkus on jõuliselt toodud linnaruumi ning seda kvaliteetse ruumilahendusega. Hea Avalik Ruum programmi osas tuleb kindlasti rõhutada ka seda, et väljakust üksi ei piisa oma linnasüdame elluäratamiseks. Uus keskväljak on vaid skelett, lihased selle ümber tuleb kasvatada tegevuste ja sündmustega. See on oluline, et loodaks järjepidevat ja sisukat ürituste programmi nendele uutele väljakutele. Teine oluline teema on, et omavalitsused ja riik peavad oma enda investeeringuid suunama eelkõige just linnade tuumikaladele, millede üheks osaks on ka uued keskväljakud. Tunnustada tuleb Muinsuskaitseametit, kes oma toetuste jagamisel annab eelise korda tehtud keskväljakutega piirnevatele hoonetele.