Uudised / Artiklid

Hoone energiamärgis on elustiili küsimus

28.10.2012 / Tõnu Laigu

Energiasäästlik maja saab alguse omaniku õigest otsusest

Kui hakkad maja ehitama, peab olema ennem selge kui enrgiasäästvat maja tahad, kui  suureks kujuneb näiteks küttekulu tulevikus. Energia ja raha säästmine on sõltuvuses algsetest otsustustest, sest valmisehitatud tavapärast maja on väga raske energiaeffektiivseks muuta. Seega tulevane majaomanik peab aktsepteerima neid arusaamu, mida energiatõhusus eeldab juba maja kavandamise väga varases etapis. Näiteks olukorras kus maja ees on gaasitrass, millega liitumine koos kompaktse gaaasiküttelahendusega on ehituslikult ja kasutuselt ülimugav, nõuab alternatiivse ja samas säästva maakütte valik küttegaasi asemel teadlikkust ning ka vastavat tahet. Kui paljudel on valmisolek taolisteks otsusteks?    

Energiasäästlik maja on erinevate asjatundjate koostöö tulemus

Energiat säästvale majale annab kuju ning valib asukoha arhitekt. Elektri- ja küttekulude vähendamiseks  on oluline, et hoone oleks päikese suhtes asendis, mis võimaldab passiivse kütte rakendamist, jahutusvajaduse ärahoidmist ning loomuliku valguse maksimaalset ärakasutamist.  Valitud asukohale kavandab arhitekt energiatõhusa hoone. Kompaktne,  hästi soojustatud, ilma külmasildadeta ning õhutihe hoone peab paremini sooja, mistõttu kulutab vähem energiat. Energiat aitab kokku hoida  ka akende optimaalne suurus ja paigutus. Ruumilahendus peab võimaldama energiatõhusust tagava tehnoloogilise sisu väljaehitamist siseruumi risustamata.  Kui tõhus majakarp on vormitud kvaliteetsesse arhitektuurikeelde, siis on arhitekt täitnud oma peamise ülesande.

Edasi tuleb teha valikud kütteliigi, elektrienergia tarbimise suuruse, ventilatsiooni osakaalu ja soojavee saamise viisi osas, mille arvutamiseks on koolitatud insenerid. Energiatõhususinseneri oskuste juurde kuulub ka orienteerumine alternatiivsete energiaallikate kasutamisel, mis ammutavad energiat päikesesoojusest, maasoojusest, veest või õhust. Eestis on vastavalt Inseneride kutsenõukogu otsusele nr 14, 03.06.08  ehitiste energiatõhususe valdkonna kutsekvalifikatsioone omistavaks organiks Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, mistõttu valdavalt tegelevad meil energiatõhususe arvutuste ja ideoloogiaga kütte- ja ventilatsiooniinsenerid.

Lisaks eelpool kirjeldatud energiatõhususe „mainstreamile“ on Eestis ka terve hulk tegijaid, kes rakendavad  säästva tulemuse saavutamiseks traditsioonilise ehitamise põhimõtteid ja võtteid, mille sümboliks on saanud põhust majade ehitamine.  Energiasäästliku maja realiseerivad  ehitajad, kelle asjatundlikkusest sõltub lõpuks tegelik tulemus. Kui palju selliseid ehitajaid on?  Eesti häda on veel ka selles, et energiatõhusust tagavaid tehnoloogiaid ja spetsiaalseid ehitusmaterjale praktiliselt kohapeal ei toodeta.

Oluliseks energiat säästva elustiili suunajaks on riik

Arhitektuuri  ja ehitamisesse jõudsid energiasäästu teemad  alates aastatuhande algusest, kui Euroopas saadi aru, et hooned on ühed energiat neelavad elukad.  Hoonete energiamärgise kohustuseni jõuti Eestis alles hiljuti 2008 aastal.  Siis määrati ära seadusega energiatõhususe miinimumnõuded ning nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud lähteandmed ja arvutusmeetodid. Miinimumnõuded tegelikult tähendavad, et alati võib tulevane majaomanik endale ehitada ka palju ökonoomsema kasutusega maja kui on seaduses kirjas. Kas aga tänane arendaja on selleks valmis ja  kas ollakse valmis tegema suuremat investeeringut tuleviku nimel?  Säästlikuma maja ehitamine on siiski mõnevõrra kallim. Julgen arvata, et valdavalt tehakse panuseid hoone energiasäästu osas siiski keskmises skaalas, harva panustatakse kõrgeima klassi energiamärgisele.  Kuid tegijatel  tasub asja kaaluda, sest on vaid aja küsimus, kui energiatõhususe nõuded muutuvad karmimaks. Tulenevalt Euroopa Liidu Energiatõhususe direktiivist (2010/31/EU) peavad alates 01.01.2021 (riigi ja omavalitsuse omandis või kasutuses hooned alates 2019. a) kõik uued hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Milline on liginullenergiahoone ja mis nõuetele peab see vastama  võib  iga liikmesriik määrata iseseisvalt. Tänaseks on Eesti tarbeks liginullenergiahoone ja kuluoptimaalse (ingl. cost-optimal) hoone kriteeriumid  ning madalenergia- ja liginullenergiahoonete projekteerimise algjärgu otsuste tegemise suunad kontseptsioonina TTÜ teadurite poolt välja töötatud.

Üks asi on veel riigis täna tegemata.  Kui ühe hoone energiatõhusus on alternatiivenergia allikate kasutamisega viidud nulli lähedale, siis tekib olukord, kus hoones toodetud energiat hakkab üle jääma, eriti kui pole parasjagu kütteperiood.  Edenenud riikides on sellise majapidamisest ülejääva energia kokkuostmiseks ja kasutamiseks välja töötatud riiklik energiasüsteem, meil pole see veel käima läinud. Plussenergiamajad on meie jaoks veel  tulevik.

Allikas: Äripäeva Kinnisvara lisa