Uudised / Artiklid

Ilma kuludeta projekti teha ei saa

15.02.2010

Andres Saar, projektbüroode liidu juhatuse esimees, Äripäev

Projekteerijaid süüdistatakse viimasel ajal võimalikus hinnakokkuleppele minekus, justkui sooviksime sätestada madalaimat hinda, millest odavamalt projekteerija end müüa ei saa. See ei ole nii ja projekteerijate oma töö eest küsitavat ja saadavat hinda, nagu ka kõigi muude teenuste hinda reguleerivad vaid kaks muutujat: pakkumine ja nõudlus.

On loomulik, et kinnisvarabuumi ajal olid projektid kallimad, nüüd odavamad. Ebanormaalne on see, et viimasel ajal pakutakse riigihangetel projekteerimisteenust 2-3 korda alla omahinna. Siit küsimus: kas selline firma kavatseb täies mahus projekteerimisteenust pakkuda.

Mis määrab projekti omahinna?

Kõigil projektbüroodel on kulud: palgad (45%), neilt makstavad maksud (15%), kulud seadmetele, tarkvaralitsentsidele, kontoripindadele (30%), arenduskulud (10%).

Iga projekti tegemiseks kulub teatud aeg. Soome konsultantide liidu ja ehitusinseneride liidu statistika järgi kulub keskmise raskusastmega hoone projekteerimisele u 2,2 tundi hoone ruutmeetri kohta. Ei ole põhjust arvata, et Eestis kulub aega vähem.

Eestis on insenertehnilise personali keskmine palk u 19 000 krooni. Lihtsa arvutusega saame nt keskmise keerukusega 4000 m2 hoone täismahulise ehitusprojekti omahinnaks 2,14 mln krooni.

Riigihangetel on jätkuvalt võidetud pakkumisi mitu korda odavamate hindadega, nt Ämari lennubaasi hooned mahuga 4430 m2, hanke võitis pakkumine hinnaga 694 000 krooni. Kui 68 organisatsiooni ühendav liit jõuab ühisele arusaamisele kvaliteedistandardis, millest allpool loevad nad teenuse pakkumise võimatuks ja ebakvaliteetseks, ei ole tegu kartellileppega. Meil on üle 1500 projekteerimisõigusega firma, kelle vahel kartell on võimatu.