Uudised / Artiklid

1977. aastal arhitekt Ülo Ilvese projekti järgi valminud hoone, kus on töötanud nii Jürgen Ligi kui ka Edgar Savisaar, rääkimata Liina Tõnissonist, kaob Eesti arhitektuuriajaloo hämarusse. Kuigi esialgse plaani järgi oleks pea 40aastane ehitis pidanud säilima ning moodustama orgaanilise terviku uue osaga, siis sellest mõttest hiljem loobuti. Põhjendus nagu ikka sel puhul – odavam on ehitada uus, sest vana on liiga amortiseerunud.

RKASi hinnangul andvat uus hoone olemasolevate ehitistega võrreldes energiasäästu ligi 70 protsenti ning 10 aasta jooksul saaks riik tänu uuele hoonetekompleksile kokku hoida seitse miljonit eurot.

Kui veel eelmise aasta lõpus sai kinnitada, et tulevikus nelja ministeeriumi mahutava hoonetekompleksi projekteeris AS EA Reng (praeguse nimega Novarc), siis nüüd on puhumas hoopis uued tuuled.

Arhitekt Martin Aunin, kes kuulus mõne aasta tagusel konkursil võidu pälvinud loomingulisse meeskonda, tunnistab löödult, et praegu pole tal selle projektiga enam midagi pistmist.

"Kahju, et nii läks, kuid nüüd tegelevad asjaga RKAS ja Eesti Arhitektide Liit," ei soostu kaksiktornide idee autor oma suhtumist asjade arengusse täpsemalt kommenteerima.

Arhitektide liidu eestseisuse liige Margit Mutso, kes on end superministeeriumi sünnilooga detailideni kurssi viinud, leiab, et suure tõenäosusega tõotab korduda midagi sarnast omaaegse Sakala keskuse lammutamisega. Arhitektuurivõistlusel esimeseks tulnud projekt kui kallis ja teostamatu heidetakse kõrvale ning ehitushanke võitnud ettevõte võtab enda vedada nii projekteerimise kui ka ehitamise.

RKASi projektijuht Kaupo Pajumäe ütles esmaspäeva õhtul Kanal 2s, et senine projektlahendus ei olevat kinnisvaraarendajale (OÜ 2Torni) piisavalt atraktiivne ja teostatav. "Siin on kaalukeeleks meie eelarvelised võimalused: kas ja kui kallist maja eesti riik suudab üürida," selgitas Pajumäe.

Linnaruumi pärast muretsevaid arhitekte lohutab projektijuht sellega, et uus projekt tulevat võidutööle väga sarnane. "Tehakse päris sarnane lahendus ning küsimus (erinevused) on pigem nüanssides," ütleb Pajumäe.

"Kui väidetakse, et erinevused kunagise võistlustööga tulevad minimaalsed, ei tohi unustada seda, et uus projekteerija ei ole ju enam Martin Aunin, kes võitis arhitektuurivõistluse ning tegi selle projekti kuni ehitusloani valmis," selgitab arhitekt Mutso. "Uuel projekteerijal ei ole mingit õigust võtta

Aunini projekt ja teha sinna väikseid muudatusi. Aunin oli ju nõus asjaga edasi tegelema ja hinna huvides muudatusi sisse viima, kuid tema on nüüd välja lülitatud. Projekt oli kallis, kuid nii see küll ei käi, et mingi teine ettevõte võtab idee ja hakkab seda nüüd odavamaks projekteerima. Olukord, kus ühelt büroolt tellitakse eskiis ja antakse see siis teisele odavaks projekteerimiseks – see on puhas autoriõiguste rikkumine."

"Arendaja OÜ 2Torni on saanud õiguse püstitada hoone olemasoleva projektlahenduse järgi ning tal on õigus koostada ka uus projektlahendus, mis peab vastama detailplaneeringule ja riigihankes seatud kriteeriumidele," suhtub RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm tulevase ministeeriumihoone esialgse projekti autori loomingusse veidi suurema austusega kui tema kolleeg Kaupo Pajumägi paar päeva varem, ega tõtta sellele veel hingekella lööma.

RKAS ootab Idnurme sõnul arendajalt riigi esindushoonele väärilist ja linnaruumi sobivat arhitektuurset lahendust ning seda kvaliteedis ja kokkulepitud tähtaegades järeleandmisi tegemata.