Uudised / Artiklid

Olete öelnud välja oma seisukoha Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laienduse ehitamise rahastamise kohta, millest võib järeldada ministri ja valitsuse positiivset hoiakut nimetatud asutuste vastu. Milline on aga kultuuriministri kui valitseva erakonna kultuurivaldkonna kõige olulisema isiku ja kultuuri eestkõneleja seisukoht kunstiakadeemia kui mitme kultuurivaldkonna kasvulava suhtes?

Rein Lang, kultuuriminister: Kultuuriminister ei võta ilma kaaluka põhjuseta avalikult sõna haridus- ja teadusministeeriumi haldusala korraldamise asjus. Oleme vahetanud Jaak Aaviksooga selles küsimuses pidevalt informatsiooni ja ma ei pea vajalikuks teemat kommenteerida. Palun pöörduge haridusministri poole.

Milline on haridusministeeriumi seisukoht kunstiakadeemia kui institutsiooni tuleviku suhtes: kas ministeerium peab oluliseks kunstiakadeemia jätkamist senisel kujul, toetab pigem ideed jagada akadeemia erialad teiste, suuremate kõrgkoolide vahel vms?

Jaak Aaviksoo, haridusminister: Haridus- ja teadusministeeriumi sisulise kommentaari teeb osakonnajuhataja. Minu kommentaar on lihtne: Eestile on vaja head kunstiharidust, kunstiharidusele on kunstiakadeemiat vaja ja kunstiakadeemiale on vaja maja.

Mart Laidmets, haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja: Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitamise lugu on tõesti kujunenud kahetsusväärselt pikaks ja midagi rõõmustavat pole ka praeguses seisus. Haridus- ja teadusministeeriumi esmane eesmärk on tagada kõrgel tasemel kunstihariduse kestmine, kuid loomulikult on selleks vaja hoonet, mille ehitamine ja ülalpidamine ei tohi samas varjutada õppe- ja teadustööd ehk vältima peab olukorda, kus ülepaisutatud kinnisvarainvesteeringud kajastuvad õppejõudude madalamates palkades.

Kahjuks on EKA uue maja ehitamise protsess olnud väga heitlik. Avaliku ülikooli kõrgeim otsustuskogu on ülikooli nõukogu ja erinevalt vestlusringis toodud väidetest on ülikoolid autonoomsed ega allu kuidagi haridus- ja teadusministeeriumile. Senised valikud on teinud ülikool ise. Kindlasti võib juba 1997. aastast toimunud protsesside kohta tagantjärele esitada küsimuse, kas kõik otsused on langetatud otstarbekalt ja kas kõik otsustajad on olnud piisavalt informeeritud. Olgu siin küsimuse all kinnistutega toimunud tehingud või otsus kuulutada ideekonkursi võitjaks väga ambitsioonikas, kuid detailplaneeringule mittevastav töö ning jätta edasises protsessis arvestamata Euroopa Liidu vahendite kasutamisele seatud ranged piirangud.

Haridus- ja teadusministeerium on läbi viinud riikliku järelevalve EKA kinnisvaraga seotud tehingute osas ning on tellinud sõltumatult audiitorilt aruande EKA finantsseisundi ja jätkusuutlikkuse hindamise kohta ülikooli esitatud andmetele tuginedes. Loodetavasti suudavad kõik osapooled vastavad järeldused teha ja ministeerium kavatseb jätkata lahenduste otsimist tihedas koostöös ülikooli juhtkonnaga.

Praegusel hetkel on selge, et uue hoone ehitamine nii koos sihtasutuse Archimedes toetuse kui ka ilma selleta tooks kaasa Eesti Kunstiakadeemia muutumise maksejõuetuks. Teisisõnu – see on igal juhul ebarealistlik plaan. Selgust pole ka reaalselt vajalike ehitusmahtude osas. Siin tuleb haridus- ja teadusministeeriumil koos EKA ja teiste partneritega leida lahendus, mis oleks optimaalne kõigi osapoolte jaoks. Arvestades tehtud ja tegemisel olevaid kõrgharidusinvesteeringuid, on kindlasti võimalik leida koostööpunkte. Ministeerium ei kavanda EKA ühegi teaduskonna jõuga lahutamist või liitmist, küll aga on väga oodatud kõik ratsionaalsed diskussioonid, puudutagu need EKA kontekstis arhitektuuri, disaini või multimeediat. Eesti kõrgharidusmaastik on muutumas ja uutes olukordades tasub otsida häid võimalusi, mitte tunda ennast ohustatuna.

Kõige realistlikum lahendus on kõrgema kunstihariduse ning sellega seotud teadus- ja arendustegevuse vajadusi ja võimalusi arvestava akadeemia uue hoone ehitamine järgmisel Euroopa Liidu struktuurvahendite perioodil. Kõigepealt peab lahendama tekkinud olukorra, kaardistama vajadused ja planeerima vastavad ressursid. Selge on see, et Eestis on vaja heal tasemel kõrgemat kunstiharidust, viimane pole mõeldav ilma Eesti Kunstiakadeemiata, millel on omakorda tarvis vajadustele ja võimalustele vastavat hoonet.