Uudised / Artiklid

Arhitektid: Lasnamäest võiks saada omaette linn

03.10.2012 / Urmas Tooming

Arhitekt Villem Tomiste arhitektuuribüroost AB Kosmos on seisukohal, et enamik Tallinna suurimas linnaosas elavatest inimestest on ilmselt sealse keskkonna omaks võtnud, kuid alati annab midagi paremaks ja elamisväärsemaks muuta. Üks Lasnamäe probleeme on privaatse ruumi puudumine. Seetõttu tulebki midagi ette võtta, et inimestel tekiks kodutunne.

«Arhitektide liidu aastanäituse mõte ongi selles, et vaadata tulevikku,» ütles Tomiste. «Kui siiani on arhitektuurinäitused olnud ikka niisugused, et näidatakse ja vaagitakse juba ehitatud eramuid ja kortermaju või midagi muud, siis seekord otsustasime, et võiks tegelda asjadega, mida veel ei ole.»

Lasnamäe valiti teemaks seetõttu, et seal on probleemid kõige eredamalt esile tõusnud ning pealegi on see linnaosa niinimetatud magalatest kõige suurem, kus elab natuke rohkem kui 116 000 inimest ehk rohkem kui neljandik tallinlastest.

Tomiste mainis, et Lasnamäe linnaosa ehitati kiiresti paneelmaju täis, sest kortereid oli vaja, aga enamik ühiskondlikke hooneid jäi rajamata. Lasteaiad ja koolid küll on, aga töökohti napib. See tähendab, et igal hommikul sõidavad lasnamäelaste hordid kesklinna või kuhugi mujale ning õhtul jälle tagasi. Samal ajal võiksid ju linnaosa elanikud kohapeal tööd teha, näiteks elamute vahel paiknevates väikestes büroodes.

«Lasnamäed ei vaadelda praegu tervikliku linnaruumina,» selgitas Tomiste. «Seal on olemas eraldi tööstuspiirkonnad ja elamualad. Kogu see modernism on pärit tööstusrevolutsiooni ajast, kui tööstus saastas hirmsasti keskkonda ning elumajad pididki kuskil eemal paiknema. Praegu tehakse aga palju tööd kas büroodes või isegi korterites, mistõttu ongi vaja Lasnamäe linnaruum ümber kujundada, et seal liiguks ka päevasel ajal inimesi, mis omakorda toob kaasa vajaduse erinevate söögikohtade rajamiseks. Elumajade vahele peaks elu tekkima.»

Arhitektide nägemuse järgi ongi Lasnamäe ümberkujundamise mõte selles, et kui inimene tulevikus oma kodumajast välja astuks, satuks ta kohe tõelisse linnaruumi ning ei peaks bussiga kesklinna sõitma, et kohvikusse või restorani isuma minna või kino külastada.

«Kui Lasnamäel oleks terviklik linnaruum, siis tekiks küsimus, kas on üldse vaja mingit kiirtrammi, et inimesi edasi-tagasi sõidutada,» ütles Tomiste. «Tartu-suuruse linnaosa elanikud võiksid ju kohapeal teha tööd, kus on suurt rõhku pandud loovusele, näiteks disainile, tootearendusele või kohalikule omapärale. Selleks ei ole vaja eraldi tööstusparki.»

18. oktoobril avatava näituse eesmärk ei ole midagi konkreetset välja pakkuda. Tegemist on visiooniga, et näidata, kuhu poole võiks liikuda. Igale arhitektide meeskonnale on välja pakutud Lasnamäe mingi piirkond, mida nad peaksid ümber kujundama hakkama.

«Kui linn ja kinnisvaraarendajad ei suuna Lasnamäele piisavalt tähelepanu, siis peavad arhitektid seda tegema ja otsast kinni haarama,» ütles arhitektide liidu näituse kuraator, arhitekt Reedik Poopuu. «Arhitektid on siiani äraootaval seisukohal olnud, aga nüüd tuleb midagi välja pakkuda.»

Poopuu sõnul oli kunagi Lasnamäe igasse mikrorajooni ka keskus ette nähtud, kuid siiani on need ehitamata jäänud ning puudub ka linnaosa üldine keskus.

Avalikku ruumi ja muruplatse on Lasnamäel piisavalt, kuid kõige suurem mure on koduhoovi või inimesele vajaliku privaatse ruumi loomine. Seda on Poopuu sõnul eelkõige vaja. Teine eesmärk on luua Lasnamäele kui tiheasustusega piirkonda uusi töökohti büroode lisandumise abil.

Allikas: Postimees