Uudised / Artiklid

Maamajad muutuste tuules

12.10.2012 / Mikk Mutso

15. ja 16. septembril peeti Telliskivi loomelinnakus „Ökomässu” ja „Ökomessi”, paralleelselt töötubadega olid väljas toodete ja teenusepakkujate stendid. Mõlemal päeval toimus ka seminar, kus kuulati ettekandeid hoonete sisekliima, energiatõhususe ja kultuuriväärtuste teemal.

Koos Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse juhi Elo Lutsepaga tutvustasime seal rahvusvahelise HELTHi projekti raames (Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses – tervislik ja energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes elumajades) läbi viidud uuringuid ja nende põhjal tehtud esialgseid järeldusi eesti rehemajade näitel.

Kolm aastat kestev HELTH keskendub traditsiooniliste maamajade energiasäästlikkuse tõstmise ning tervisliku elukeskkonna loomise võimaluste väljatöötamisele. Projekt hõlmab elamuid, mis on ehitatud enne 1940. aastat.

Eesti, Soome ja Rootsi on siin ühendanud oma jõud. Ehituspärand erineb neis piirkondades küll paljuski, kuid vastakuti tuleb seista sarnaste kliimaoludega ning nendest tulenevad probleemid on samad. Uuringute käigus tehakse kindlaks maamajade sisekliimat mõjutavad ja ohustavad tegurid ning murekohad, et leida võimalused hoone sisekliimat parandada.

Projekti koordineerija on Eesti vabaõhumuuseum, uuringute kõrval panustatakse seminaride ja õppepäevade korraldamisse. Partneriks on Tallinna tehnikaülikool, kus uuritakse Eesti hooneid, koordineeritakse teadusalast tegevust ning korraldatakse projektis osalevate ülikoolide koostööd. Soome poolt aitab uuringutega Aalto ülikooli energiatehnoloogia teaduskond, mis on Helsingi tehnikaülikooli suurim üksus ning tegeleb energiatehnoloogia uuringute ja õpetamisega. Energiatehnoloogia teaduskonna koosseisu kuulub sada liiget, neist viiskümmend on teadurid. Teaduskonna töös leiavad käsitlust energia tootmise ja kasutuse valdkonnad, ühisnimetaja on energiatõhusus ning keskkonnamõjude minimeerimine. Rootsi partner Gotlandi ülikool esindab Gotlandi ehitustraditsioone. See noor kõrghariduslik institutsioon osaleb uurimistöös ja hariduslikus tegevuses. Harjumaa Muuseumide ülesanne on selle ürituse raames seminaride ja näituste korraldamine ja huvigruppidega sidepidamine.

Objekti piiritlemiseks keskendus HELTHi projekti koordinaator Elo Lutsepp ettekandes rehemajadele, kuigi teemad on kõigi uuringualuste hoonetüüpide puhul samad ning vastuseid rehemajadega seostuvatele küsimustele otsiti ka teistes ettekannetes. Küsimused kasvavad välja energiatõhususe, majanduslike võimaluste ja kultuuriväärtuse pinnalt. Kuidas ja mil määral need üksteist mõjutavad ning millised lahendusvariandid välja kooruvad?

Elutempo ja -laad on aastate jooksul palju muutunud ning ühes sellega ka viis, kuidas hooneid köetakse ning milliseid materjale renoveerimisel kasutatakse. Majad on projektis jaotatud kolme kategooriasse: pidevalt köetavad, hooajaliselt köetavad ja kütmata hooned. Iga tüübi sisekliima sõltub kasutusest ja vajab seetõttu ka erinevat lähenemist. Võimalikud on väga erinevad tehnilised ja konstruktiivsed lahendused ning nende vahel valides on ajalooliste hoonete puhul väga oluline peale majanduslike ja tehniliste parameetrite silmas pidada ka hoone miljöö- ja kultuuriväärtust, seda nii välislahenduste puhul kui ka siseruumides. TTÜ inseneride välja pakutud tehnilised lahendused ning minu tehtud 3D-illustratsioonid näitasid ühe või teise lahenduse mõju hoone väljanägemisele: selle gabariitidele, proportsioonidele ja ümbruskonna miljööle. Kui lahenduste tehnilisele poolele ja ehitushinnale saab anda arvulise hinnangu, siis mõju miljööle arvudesse vormida on üsna keerukas.

Kevadel toimus Eestis samal eesmärgil renoveerimise spetsialistidele ühepäevane seminar ja töötuba, kus katsetati renoveerimislahenduste mõju mõõtmist. Sai selgeks, et sellised hinnangud on subjektiivsed, kuna igal hindajal on oma lähenemine ja arusaamised.

Siit koorub välja tõsiasi, et vähemalt vernakulaarehitistel, millest Eestis moodustavad suure osa rehemajad, seisab mõõdetavate väärtuste süsteemne defineerimine alles ees. Ühe teeotsana terendab hoonete ja kultuurmaastiku omavahelistest seostest ja tingitusest tuleneva sünergia väärtustamine. Samuti majandusliku, tehnoloogilise ja kultuurilise tegevuse jälgede säilitamine.

Samale probleemile otsitakse vastuseid ka Gotlandi ülikoolis planeeringute alusuuringutes. Üks aspekt, mida selle puhul silmas peetakse, on näiteks kinnisvara müügiväärtus, mida hinnatakse kinnisvaratehingute andmebaasi statistika järgi.

Hoonete kliimamuutuste andmeid on aasta kestel mõõdetud, praegu käib nende töötlemine ja interpreteerimine ning lahendusvariantide väljatöötamine. Kõige kõvemaks pähkliks on osutunud pehmete väärtuste mõõtmine ja üldarusaadavatesse valemitesse mahutamine. Kolmeaastase projekti lõpuks peaks ideaalis saama kaante vahele põhjalik aruanne, kust iga majaomanik leiab arusaadavad renoveerimislahenduste variandid koos majandusliku, energiatõhususe ning kultuuriväärtusliku mõju kalkulatsiooniga.

Allikas: Sirp