Uudised / Artiklid

Muuseumraamatukogu kui kultuurisündmus

01.03.2012 / Tanel Veenre

Selgus tulevane Tartu maamärk

Tartu linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse ümber on olnud parasjagu segadust. Kuna pärast konkursi esialgsete tulemuste selgumist suvel žürii otsus vaidlustati, töötas žürii võistlusele laekunud tööd eksperdihinnangute taustal uuesti läbi ja jäi auhinnaliste kohtade jagamisel oma varasematele seisukohtadele kindlaks. Võitjad on nüüd lõplikult esitlemiseks valmis.

Võitjad

Võidutöö „Palimtsest" tegid QP Arhitektid (Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv, Elo Kiivet, Mari Rass, Holden Vides, Asko Uukado), auhind 25 565 eurot. Teise koha töö „6969696-lehtrid” tuli Barcelona arhitektuuristuudiost MX_SI (Boris Bezan, Monica Juvera, Héctor Mendoza, Mara Partida), auhind 10 226 eurot. Kolmanda koha töö „KUMA” tegi projektbürii AS Tari, auhind 6391 eurot. Ostuauhinnad (2876 eurot) said RTG Projektbüroo ja Projekt Kuubis.

 

Žürii liige Villem Tomiste usub, et välja valiti hea maja. „Parim lahendus muuseumile ja linnaraamatukogule. Planeering on tänapäevane ja tulevikku vaatav,” oli ta rahul.

Samuti žüriis olnud Margit Mutso kiitis sõelale jäänud projekti kergust, värskust ja omapärast logistikat, mis võimaldab lülitada kõrvaloleva pargi aktiivsesse kasutusse.

Žürii esimees Tartu abilinnapea Raimond Tamm kiitis võistlusele saabunud 22 kavandi mitmekülgsust, mis tegi otsustamise üsna keeruliseks. Olulisteks kriteeriumideks pidas žürii hoonete funktsionaalsust ning sobivust ümbritsevasse linnaruumi, aga loomulikult ka lahenduse realiseeritavust ja energiasäästlikkust. Tamm lisas: „Sisuliselt kõigi tööde puhul esines teatavaid kõrvalekaldumisi võistluse lähtetingimustest, millest tulenevalt oli hindamine žürii liikmete jaoks üsna keeruline protsess. Ka võidutöö puhul tuleb kavandit projekteerimise käigus kindlasti korrigeerida, et sünniks lõplikult tellija ootustele vastav lahendus.”

Tartu linnaarhitekt Tiit Sild usub, et võidutöö loob mõlemale institutsioonile tugeva identiteedi: „Kahe hoone omavaheline ühendus on lahendatud lihtsa ilusa arhitektuurse joonega.”

Sarnaselt EKA uue maja konkursiga oli ka Tartus segaduste allikaks võistlejate pakutud lahenduste lahknevus detailplaneeringust. Ent see ei ole võidutöö ühe autori Tõnu Laigu sõnul üldsegi probleem, sest mõlema võistluse tingimuste järgi on detailplaneeringust ja muinsuskaitse nõuetest lahknevad lahendused lubatud ning need ei peagi omavahel ideaalselt klappima. „Süüdistajad pole nii EKA kui ka Tartu tingimusi täpselt läbi lugenud,” arvas Laigu.

Samuti nentis Laigu, et praeguse seisuga jäävad need majad siiski veel paberile. Esiteks on segadus tingimuste ja detailplaneeringu erinevuste ümber andnud asjale poliitilise varjundi. Lisaks on tegu ka juba tavapäraseks muutunud arhitekti ja muinsuskaitsja dialoogiga, kus loov mõtlemine trehvab traditsiooni hoidmisega. Täpsemalt sai siin suurimaks probleemiks võidutöö nüüdisaegne katusehari, mis ei jookse sümmeetriliselt maja keskel, nagu vanadel aegadel oli ainuvõimalik. Nõnda on arhitekt köielkõndija, kes peab leidma kompromissi eri maailmavaadete ja lähenemiste vahel.

Sellise objekti järele aga on karjuv vajadus – nii linnaraamatukogu kui ka kunstimuuseum oleks poolavaliku ruumi osa, mis võiks toimida inimeste kokkusaamise ja sotsialiseerumise kohana, kuhu tullakse koos perega kas või mängima, internetti surfama või värskeid ajalehti lugema.

Unistus, et maja võiks saada lihaks, ei ole siiski kustunud ja Tõnu Laigu loodab, et poliitiline tahe ei painuta vaimu. Linnaarhitekt Sild lisas, et linna arengukavades on sellise hoone projekteerimine küll sees, kuid probleemiks on riigipoolse toe kadumine, sest linnale üksi käib sedasorti objekt üle jõu. „Eelmise kultuuriministri ajal oli kokkulepe olemas, kuid uue ajal kultuuriministeeriumi tugi kadus,” nentis Sild…

Allikas: EPL