Uudised / Artiklid

Passiivmaja – elu suletud süsteemis

28.11.2011 / Tiina Jõgeda

Kümnendiku võrra kõrgem ehitushind teenib end kiiresti tasa väikeste küttekulude pealt.

Kui keegi üldse võiks rõõmustada pereliikme palaviku üle, oleks see ilmselt passiivmaja elanik. Passiivmajas kasutatakse õhu soojendamiseks kõiki majas leiduvaid küttekehi alates telerist ja külmkapist ning lõpetades inimeste kehadega. Riietatud inimene annab sooja umbes sama palju kui sajavatine pirn (riidetult veel rohkem) – milleks seda siis raisku lasta!

“Passiivmajas kütab – piltilikult öeldes – 100vatise pirniga 20ruutmeetrise toa ära,” ütleb projekti autor, arhitekt Andres Siim.

Eesti esimene passiivmaja eurostandardi järgi ehitatav elamu sai nurgakivi 2010. aasta juulis Manniva külas, 23 kilomeetrit Tallinnast. Sellest pidi saama Jõelähtme elamumessi näidismaja ja kontor. Mess jäi huviliste puudusel pidamata, keset golfiväljakuid seisev viimistletud maja aga ootab juba pool aastat ostjat. Uudistajaid jätkub, sest energiasäästlik tehnoloogia kogub praegusel mõrvarlikul energiahindade tõusu ajal kiiresti poolehoidjaid.

Aastane küttekulu on arvestuslikult 300 eurot ehk kümme korda vähem kui tavalisel majal. Samas: passiivmaja ehitus läks 13% kallimaks kui sama projekti järgi tehtud “mittepassiivsel” naabermajal.

Hinda kergitasid ehitusmaterjalid. Maja on monoliitbetoonist, betooni ümbritsevad sulgkerged legoklotse meenutavad plokid (Saksamaal toodetud neopoori nimelised termomoodulid). Vahtplast sisaldab graniiditerakesi, mis peegeldavad soojuskiirgust, hoides talvel soojust majas ja suvel majast eemal. Passiivmaja tähtsaim omadus ongi soojapidavus. Hoonel ei tohi olla külmasildu, mis hea soojusjuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal majast sooja välja viima.

Lisaenergiaallikas on päiksepatareid.

Passiivmajas on paremad soojusisolatsioonimaterjalid, soojapidavamad aknad ja uksed, soe vundament ja soojust majja tagasi toov ventilatsioonisüsteem. Tubades pole ühtegi radiaatorit, ainult ventilatsiooniavad, kust tuleb soojendatud õhk.

Kõige levinum küsimus: mis saab, kui elekter ära läheb? Mõistlik on omada generaatorit.

Arhitekt Andres Siim räägib, et täpselt pole teada, kuidas Kesk-Euroopa mägedes levinud tehnoloogia Eestisse passib: “Alpides-Tatrates peavad majad autonoomselt toimima, aga seal on palju rohkem päikest.”

Keegi ei tea veel, kuidas meie kliimas sellises suletud süsteemis (nagu kilekotis, ütleb arhitekt Siim) elada oleks. Algav talv annab vastuse, sest majas olevate andurite näite jälgivad põnevusega nii ehitajad kui ka säästuhuvilised majaomanikud.

Allikas: Eesti Ekspress