Uudised / Artiklid

MTÜ Kino koostab veebikaarti nüüdisaegsete maastikuarhitektuuri objektide kohta. Kui kaugel see töö praegu on, mida see sisaldab ja kellele seda tehakse?

Karin Bachmann: Eesti nüüdisaegse maastikuarhitektuuri veebikaardi koostamist alustati mõned aastad tagasi Eesti Maastikuarhitektide Liidus, sama meeskond (põhituumiku moodustavad Anna-Liisa Unt, Merle Karro-Kalberg, Karin Bachmann, kaasa on aidanud Heiki Kalberg, Mirko Traks, Evelin Reimand, Antti Pääsukene, Martin Allik ja Robert Kähr) on tänaseks viinud töö vaheetapini MTÜs Kino. Esimene etapp on valmis: kaardistatud on Eesti linnad, selle eest oleme tänulikud Eesti Kultuuriministeeriumile, Eesti Kultuurkapitalile ja OÜ-le Fraktal.

Nüüdisaegse maastikuarhitektuuri all mõtleme objekte, mis on rajatud alates XX sajandist. Välja oleme jätnud ka mõisapargid, sest neid on piisavalt uuritud ja neile tähelepanu pööratud, on olemas ka eraldi mõisaportaal ning üsna värske ja mahukas teatmeteos „Eesti pargid”. Oleme püüdnud kaardile koondada just need objektid, mis pakuvad huvi oma moodsa vormi, kasutuse, põneva lahenduse vm eripära poolest. Kaardi vajalikkus selgus siis, kui nii välismaised maastikuarhitektid kui ka värsked tudengid küsisid infot meie põnevate maastikuobjektide kohta ning selgus, et meil ei olegi ülevaatlikku andmekogu ning ka erialakirjanduses on info liialt hajutatud. Kaardil ei ole otsest tellijat. See oli meie endi soov tekitada pidevalt uuenev ja täienev andmebaas, mis oleks peale erialainimeste põnev ka lihtsalt asjahuvilisele. Ideaalis võiksid muidugi nii tänapäevase arhitektuuri, disaini kui maastikuarhitektuuri (ning miks mitte ka kohvikute) kaardid olla omavahel tihedalt lingitud, nii et sellest teemast huvitatud nii sise- kui välisturist saaks mugavalt iPadis reisiprogrammi koostada.

Valitud objektid on kaardil kategoriseeritud (tänav, surnuaed, ajutine objekt, väljak, park, eriotstarbeline objekt, taristu, militaarobjekt, mälestusmärk, väikevorm, spordiväljak, maastikukunst – need veel täienevad), otsida on võimalik ka nii aastaarvu kui autori järgi. Iga objekti juurde on koostatud väike tekst taiese ajaloo, autori jne kohta.

Objektide valikul arvestasime iga objekti ajastuomasuse ja erilisusega omas kategoorias. See tähendab, et kõike leitut ei ole valimatult veebi paisatud, vaid kaardistajad analüüsisid enne iga objekti eraldi. Indikaatoriks on olnud ka erialaturisti vaatevinkel – kas tal on mõtet sellise objekti nägemiseks sõita Eesti teise otsa või pole see seda väärt. Kaardistamisretkedel nägime paraku väga palju enneolematult halbu lahendusi, kehva kvaliteeti ja maitsetust. Ei ole välistatud, et kaart saab juurde ka „pommi”-rubriigi kõige koomilisemate näidetega. Objektide leidmiseks võtsime ühendust ka kohalike omavalitsuste spetsialistidega, et üles leida ka kõik nurgatagused üllatused. Seeläbi leidsimegi asju, millest kellelgi peale kohalike aimu ei ole.

Praegu on kaart veel poolik, aga see täieneb pidevalt. Töö teises etapis otsime ja kaardistame maastikuarhitektuuriobjekte, mis jäävad linnadest välja. Kaugemas tulevikus võiks andmebaas olla ka inglise- ja venekeelne ning kajastada ka maastikuarhitektuurivõistluste tulemusi, sh parimaid neist, mida ei ole realiseeritud.

Kaardi aadress http://maastikuarhitekt.edicypages.com/