Uudised / Artiklid

Raplamaa kaheksanurk

09.01.2015 / Mikk Mutso

Rapla KEKi peahoone, arhitekt Toomas Rein, insener Jaan Port ning sisearhitekt Aulo Padar. Hoone valmis 1977. aastal ja pälvis sisekujunduse aastapreemia.

Raplamaa Sõnumid kirjutas 26. XI 2014, et 20 aastat tagasi arutlesid muinsuskaitseinspektor Aili Peterson, linnavalitsuse ametnikud Valter Uusberg ja Margus Maripuu ning maakonnaarhitekt Tiit Krossmann jalutuskäigul, milliseid hooneid tuleks Raplas spetsiaalselt kaitsta. Uuematest hoonetest vaadati Rapla KEKi ehk Kolhoosidevahelise Ehituskontori peahoonet, praegust Okta Centrumit. Nüüd on Eesti XX sajandi arhitektuur kaardistatud ja sõelutud välja eriti väärtuslikud ehitised, nende seas Rapla KEKi hoone. Milles peitub siis Rapla KEKi väärtus?

„Kolhooside ehituskontorite arhitektuuriansamblid paistavad – vaatamata nende praegusele olukorrale – tänasel päeval raskesti usutavalt glamuursed. Justnagu oleks kaduma läinud mingi õnneaeg, kus kõik oli võimalik: tellijad järgnesid arhitektile, tootjad lõid uudset kaupa ja ehitajad realiseerisid losse, kuigi vahendid ning kvaliteet erinesid praegusest.“ 1970ndatel esile tõusnud Tallinna koolkonna arhitektid said ainet nii lääne eeskujudelt nagu Le Corbusier, Kahn, Aalto, Venturi, Frampton kui ka XX sajandi alguse Eesti vabariigi puhtast funktsionalismist. Uus keskkond pidi toimima tervikuna: ühendati arhitektuur, maastik, sisekujundus, skulptuur, massiivsed arhitektoonid, pannood, infograafika ning pisivormid nagu eritellimusel tehtud valgustid või sisseehitatud mööbel. „Suurprojektid olid „kunstide süntees“.“

Vaatamisväärsus

2011. aasta müügikuulutusest lugesime: „Rapla üks vaatamisväärsusi, Mahlamäe tänaval asuv endine KEKi peahoone, nüüd Okta Centrumi või rahvakeeli UFO ja Pentagoni nime kandev massiivne tulnukalaeva meenutav ehitis, ootab remonti ja uut omanikku.“ 3076-ruutmeetrise üldpinnaga ja kahe maapealse korrusega kaheksanurkse ärihoone keskel asub katuseaknaga spordisaal, mida ümbritseb koridor. Kuulutuses on kirjeldatud, et välisfassaadi keskosa ilmestab lintakende rivi, mille taga asuvad teise korruse bürooruumid, ja et ka maja ümbrus on mõnus. „Lisaks hoonet ümbritsevale pargile on maja taha rajatud bassein, mis asub hoone astmelist kuju peegeldava süvendi põhjas. … Monteeritavatest raudbetoonelementidest ehitatud maja vajaks korralikku kaasajastamist. Vanad aknad on vahetatud plastakende vastu, osaliselt on vahetatud ka uksi ning teostatud on sanitaarremont. Samas võib aga öelda, et maja, mida on vaid vähe remonditud, on pääsenud euroremondi buumist ning seetõttu on säilinud palju originaalseid sisekujunduselemente ning viimistlusmaterjale.“

Teame, et eelmise riigikorra ehitised ei pruugi olla kuigi populaarsed. Sellele vaatamata tuuakse muinsuskaitseameti tellitud ja 2010. aastal valminud analüüsis esile kolhoosidevahelise ehituskontori kui ajastule omase majandusmudeli hoonetüübi eriti kõrgetasemelist arhitektuuri, kus kaheksakandilist vormi on kasutatud nii hoonemahu kui ka väliruumi kujunduses ja detailides. Tähelepanu väärib ringkoridor ja keskne saal originaalsete metalltarindite ja laelaternaga. Samuti astmelisus, mis iseloomustab nii hoonemahtu, maastiku kujundust kui ka välisuksi ja -valgusteid. Samad võtted on kasutusel siseruumis, kus oktagonaalsetele vestibüüli istmetele sekundeerivad roostevabad teraspostid ja saali astmeliselt tõusvad istmeread. Analüüs rõhutab säilinu ehedust, s.o sama, mis müügikuulutuse keeles kõlab „pääsenud euroremondi buumist“, „palju originaalseid sisekujunduselemente ning viimistlusmaterjale“ – argumendid, mis pidid ostjale mõjuma.

Tööstusala värav

Üks praeguse aja linnaplaneerimise trende on tootmisalade koondamine kompaktsele territooriumile ja Raplaski on linna kaguosas selline tööstusala. Kesklinnast tulijatele tähistab Rapla KEKi hoone tööstusala algust ning väärt disain tootmisala väravas kannab tänapäevast sõnumit: tahame tõusta odava allhankija seisusest kõrgema lisandväärtuse tootjaks. Tööstusala kaudu liigub suur osa veotranspordist, samuti liiguvad siitkaudu töötegijad linna elamualadele. Turvalisuse tagamiseks hädavajaliku kergteede võrgu rajamiseks on Rapla vald teinud ka juba taotluse. Kergliiklustee eskiisi (Rapla KEKi kaitsevööndi ettepaneku alal) on muinsuskaitseamet juba heakski kiitnud, samuti arvestati omaniku sooviga ehitusõiguse kavandamiseks kõrvalasuvale haljasalale ning vähendati kaitsevööndit ligi poole kinnistuni.

Kaubamärk

Pentagoni käsitleti ka 2013. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali satelliitprogrammis, arhitektuurihuviliste ekskursioonid on jätkunud ka pärast biennaali. Kolhoosidevahelise ehituskontori edumeelsusest on saanud lugu, mis müüb jätkuvalt. Rapla KEKi peahoone sümboliseeris omal ajal ühismajandite ehitussaavutusi. Tänapäeva unifitseeritud ehituse oludes vaatame selle hoone detaile, mis valminud kohalikes töökodades eriprojekti järgi käsitööna, juba imetlusega.

Mälestus kolhoosiaegsest majandusedust, 1980ndate diskoajastust ja spordisaalist ning „ebamaise“ hoone disain on sulanud üheks kuvandiks, mis jõudnud nii omaaegse nõukogude kui ka praeguse lääne meedia tähelepanuvälja. Tähelepanu võitmine tühjalt kohalt on kallis ettevõtmine, kuid Raplas ei ole õnneks vaja alustada valgelt lehelt – oma kaubamärgi materjal on olemas. Rapla KEKi hoone arhitektuuri ja interjööri ning detailide heaperemehelik kohtlemine väärindaks ka kaubamärki „Väärt Raplamaa toode“. KEKi hoonesse on nimelt rajatud Raplamaa toodete ühiskauplus ning algatatud kaubamärgi arendus, kus kaheksanurgana kujundatud logo – äratuntav kõige erinevamate kaupade pakenditel – annab aimu Raplamaa päritolust. Koodina kordub see tänapäevase müügitehnika instrumendil ehk kinkemündilgi. KEKi hoone arhitektoonika on meeldejääv kujund, mis sobib Raplamaa majandusarengu sümboliks. Hoone ja Raplamaa kaubamärk võiksid teineteist võimendada – ühe väärindamine tõstab teise väärtust ja vastupidi.

Allikas: Sirp