Uudised / Artiklid

Superministeerium – kokkuhoid, raiskamine või ennekõike sünergia?

23.03.2015 / Jürgen Klemm

1978. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee arvutuskeskusena valminud hoone on arhitektide hinnangul oma ajastu tõeline pärl. Tänini on Eestis vaid kümmekond sellest kõrgemat äri- või eluhoonet. Taasiseseisvumise järgselt on praegu Riigi kinnsivara aktsialseltsile kuuluvas hoones töötanud rahandusministeerium, väärtpaberiinspektsioon ja muuseas juhtis Eesti Pank sellelt aadressilt ka rahareformi.

Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali on hoones töötanud üle 20 aasta. Tema hinnangul on suurim probleem ebamõistlik pinnakasutus: pigem meenutab hoone hotelli ja kaasaegse kontori vajadustele ei vasta.

Kuid sellest hoonest loobumise põhjuseid oli rahandusministeeriumil teisigi, sest lõppkokkuvõttes hakkas hoone igapäevast tööd lausa häirima.

"Tuletõrjesüsteemid, ventilatsioonisüsteemid. Katus lasi tõesti läbi. Olid ka kütteprobleemid: allkorrustel oli külm, üleval oli kuum. Neid oli aastate jooksul ikka kogunenud. Me teadlikult viimastel aastatel enam ei investeerinud sellesse hoonesse. Me teadsime, et parem variant on ikkagi uus hoone," selgitas kantsler.

2004. aastast hakati kaaluma ideed kokku kolida majandusministeerium ning rahandusministeerium. Hoone planeeriti renoveerida ning täiendada juurdeehitusega. 2007. aastal kuulutati välja arhitektuurikonkurss.

Tänaseks on jõutud nii kaugele, et kui esialgu oli plaanis kolida kokku kaks ministeeriumi, siis tänaseks juba neli. Neid kõiki ühendab see, et uues hoones saavutatakse tänu funktsionaalsele ruumikasutusele büroopinna kokkuhoid ligi 40% ja lisaks on uus hoone märksa energiatõhusam, võimaldades kuni 70% energia kokkuhoidu.

Aga millal see investeering end ära tasub? Kümne aasta jooksul saavutatakse juba kokkuhoid umbes 7 miljonit eurot, kinnitab RKAS-i kommunikatsioonijuht Madis Idnurm.

Riigi püüd säästa ministeeriumide ülalpidamiskulusid on mõistetav. Aga olemasoleva hoone lammutamine?

Eesti Arhitektide Liidu president Indrek Allmann rääkis, et kui ministeeriumid vajavad rohkem pinda, et kokku kolides olla efektiivsemad, siis selle vastu ei saa vaielda. "Aga tekib küsimus, milleks lammutada ära üks hoone, mitte ehitada sama väärikale kohale linna teises kohas siis suurem hoone," sõnas ta.

Rahandusministeeriumi lugu on arhitektide hinnangul kirgas näide sellest, kuidas riigi tasandil puudub arhtekti kompetents.

Lammutamata jätmist ei kaalutud

Kas tõesti on Nõukogude arhitektuuri pärand see kurb tõsiasi, et need majad tuleb lihtsalt maha lammutada. Kas see hoone on tõesti kasutu? Kas väljaspool niinimetatud superministeeriumi projekti sel hoonel tõesti mõistlikke väljavaateid pole?

Riigi kinnisvara aktsiaselts tõdeb, et tegelikult seda ei kaalutud.

"Olemsolevat hoonet on eksperdid hinnanud ja seda ümber ehitada ei saa. Kui me peame silmas kogu projekti, siis on mõistlik rajada otsast peale tänapäevanõuetele vastav hoone, mitte olemasolevat hoonet nende nõuetega vastavusse viia," sõnastas Idnurm RKAS-i seisukoha.

Kui rahaline kokkuhoid või kulu kõrvale jätta, räägitakse ühishoonest ka kui riigijuhtimise sünergia allikast.

"Me toome neli olulist ministeeriumit ühtekokku. Me hoiame kokku, teeme koostööd, saavutame teatud sünergia. Mina arvan küll, et selle projekti puhul number üks eesmärk on sünergia ja koostöö ministeeriumide vahel. Number kaks eesmärk on kuluefektiivsus, ressursi efektiivne kasutamine. Aga neid ei peaks üldse vastandama," sõnas kantsler Tali.

Kas maja lammutamata jätmine oleks olnud veelgi suurem säästmine? Arhitektide sõnul oskaks sellele küsimusele vastata amet, mida Eestis ei eksiteeri.

Arhitektide liidu juht Allmann märgib, et kui vaadata teisi väiksemaid Euroopa riike, siis nii mitmeski on olemas selline institutsioon nagu riigiarhitekti amet.

"Riigiarhitektina näeme väikest nõukoda või institutsiooni, mis suudaks võtta kokku eri ministeeriumite ehituse ja planeeringu valdkondi puudutavad küsimused, neid analüüsida ning teha ettepanukuid, mida võiks teha ja kuidas teha," sõnas Allmann.

Riigi Kinnisvara aktsiaselts tunnistab, et ka nemad tahaks, et arhitektidega kulgeks koostöö sujuvamalt.

"Ei saa seda ajada ühegi bürokraatia või süsteemi taha. Pigem lihtsalt et mõlemad organisatsioonid peavad leidma selle aja, üksteist ära kuulama ja kokku leppima," ütles Idnurm.

Endise rahandusministeeriumi lammutustööd kestavad vähemalt suve lõpuni, sest tasa ja targu toimetades ei keeruta nii palju tolmu üles.

Allikas: ERR