Uudised / Artiklid

Tartu uued suunad

05.04.2013 / Margit Mutso

5. märtsil kiitis Tartu volikogu heaks Tartu kesklinna arengustrateegia. Milline on Tartu kesklinna arengustrateegia eesmärk?

Indrek Ranniku, Tartu LPMKO planeeringuteenistuse juhataja: Põhjustest, miks hakati üldplaneeringut koostama, on ammu räägitud: riigiasutused lahkuvad kesklinnast, vanalinn tühjeneb poodidest ja asendub vaid söögikohtadega, elamuehitus ja seega elanike toomine kesklinna läheb vaevaliselt, bürood kerkivad igale poole mujale, mitte kesklinna, paari korda tehtud jalakäigutänava ääres ei ole katkematut, jalakäijale suunatud aktiivset hoonefronti, uus ja vana keskus on üksteisest ära lõigatud, Emajõgi mitte ei ühenda, vaid lahutab linna jne.

Ei tahetud minna üldlevinud traditsioonilist teed, mis juhtus linnaosade (üld)planeerimisel, kui joonistati pelgalt kinnistuomanike unelmatest ja neile kohanduvatest linnaruumilistest kaalutlustest lähtudes maksimaalsed hoonestusalad, püüti need avalikustamiste ja vaidlustega legaliseerida. Tartu kesklinna puhul valiti teine tee: enne planeerimise alustamist koostati kesklinnale linnageograafilise analüüsi tulemusena koostöös OÜ Geomedia ja OÜ Stratumiga arengustrateegia eesmärgiga määratleda põhilised ruumistruktuuri mõjutavad arengutingimused ja suundumused, piiritleda linna üldkeskuse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu suunad ja sellest tulenevad võimalikud ehitusmahud ning anda liikumisteede üldised põhimõtted. Samuti annavad strateegia üldsuunad aluse kesklinnas kavandatava tegevuse koordineerimiseks riigi, kohaliku omavalitsuse, kodanikuühenduste, kesklinna kultuuri- ja teenindusasutuste ning linnaelanike vahel.

Kuidas strateegia koostamine käis?

Strateegia koostamine ei olnud nii lühiajaline protsess, kui alguses plaaniti. Oli üheksa valdkondlikku koosistumist, kus oma soove ja tähelepanekuid said temaatilistes töötubades avaldada kultuuriasutuste juhid, hotellipidajad, poodide omanikud, looduskaitsjad, arhitektid jt. Samuti koguti Tartu linnavalitsuse kodulehel elanike hinnanguid ja ettepanekuid kesklinna seisundi ja arengu kohta, et selgitada välja kitsaskohad ja võimalikult laias spektris, soovid ja ideed seoses Tartu kesklinnaga. Läbi töötati hunnik eluruumide, elanike arvu dünaamikat ja kõike sellist puudutavat statistikat.

Kesklinna arengustrateegia tarvis koostati vägagi paljudest arenguvariantidest viis mängulist arengustsenaariumi – pessimistlikest kuni Tartus utoopilisteni. Stsenaariumid pidid olema terviklikud, teatud eelduste olemasolul ka realiseeritavad. Näitena toon siinkohal ära ühe äärmuslikuma ja ühe realistlikuma stsenaariumi.

V stsenaarium – kesklinna tormiline areng. Selles stsenaariumis ületatakse kõigi teiste stsenaariumidega kavandatud suurimad ehitusmahud ja elanike arvu kasv, nähakse ette maakasutuse ja inimaktiivsuse kahekordistamine. Kesklinn võtab senisest suurlinlikuma kuju, siin on senisest tihedam liiklus, suuremad rahvahulgad ja multikultuuriline linnapilt; inimesed, kes seda väärtustavad, erinevad tõenäoliselt suuresti praegustest tartlastest. Teises maailmasõjas hävinud hoonestusaladel, ka haljasaladel, taastatakse hooned moodsas võtmes, lubatakse ehitada tihedalt ja endisest kõrgemale. Stsenaariumi elluviimiseks tuleks hoonestada vanalinnas kõik võimalikud tühjad krundid kuni viiekorruseliste segahoonetega, kus alumistel korrustel asuvad kauplused ja teenindusasutused. Tänavavõrk säilib, kuid tulenevalt inimaktiivsuse kahekordistumisest on vaja suurendada tänavate laiust ja läbilaskevõimet, likvideerida avaparklad ja asendada need parklatega hoonete all või parkimismajades. Pirogovi platsi alla rajatakse parkimisala, platsi ääred hoonestatakse, samuti hoonestatakse Toomemäe nõlv Jakobi tänava ääres. Vanemuise ülemine parkla ja selle ümbrus hoonestatakse vähemalt kuuekorruseliste äri- ja büroohoonetega, Lillemäe Riia tänava poolne nõlv neljakorruseliste, avaturu ala kuue kuni kaheksakorruseliste hoonetega ning Turu tänava katlamaja ala samuti kuue kuni kaheksakorruseliste multifunktsionaalsete hoonetega, Ülejõe ja Holmi park kuni kuuekorruseliste hoonetega, milles poole kasulikust pinnast moodustavad korterid. Stsenaariumi elluviimisega kaasneks linnaelanike arvu kasv minimaalselt 130 000ni ja Tartust saaks riigi kõige kiiremini arenev linn, atraktiivseim majandusarengu keskus ja põhiline siseriikliku migratsiooni sihtpunkt, mis tühjendaks Lõuna-Eesti regiooni väiksemad linnad. Seejuures oleks ohustatud Tartu senine identiteet ja olemus väikese rahuliku ülikoolilinnana.

II stsenaarium – kesklinna areng Tartu linnakeskusena. Selle realiseerimisel tugevneks kesklinna kui tartlaste ja linna lähipiirkonna elanike põhiline tarbimispaik tarbimisvõimaluste lisandumisega. Esikohale seataks kaubanduse, vaba aja veetmise, toitlustus- ja pidutsemiskohtade ning linna- ja riigiasutuste arendamine kesklinnas. Selline kesklinn oleks selge ajalise rütmiga, oma igapäevase tarbimisrutiiniga keskus, kuhu toovad vaheldust suuri inimhulki tõmbavad traditsioonilised laadad ja festivalid. Samuti saaks kesklinnast ühistranspordisõlm ja oluline autode koondumiskoht, mida toetab tänavate läbilaskevõime ja parkimisvõimaluste parandamine. Avalik ruum muudetaks senisest atraktiivsemaks linlaste vaba aja veetmise kohaks.

Stsenaariumi elluviimiseks tuleks piirata kaubandus- ja teenindusasutuste lisandumist linna piirile, kavandada vähemalt 50% kesklinna uushoonestuse mahust kaubandus-, teenindus-, kultuuri- ja meelelahutusasutuste, ülikoolide, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tarbeks. Arendustegevuse peab suunama nn uude kesklinna ehk Uueturu, Sadama ja Ülejõe asumisse. Avaturu asemele tuleb rajada ülelinnalise kasutajaskonnaga vaba aja ja kultuurikeskus, vana kaubamaja kvartal hoonestada kuni seitsmekorruseliseks multifunktsionaalseks kaubandus- ja vabaajakeskuseks, mille mahus on ka linnaliinide siseterminal, Ahhaa keskuse tagune ala hoonestatakse neljakorruseliste segafunktsiooniga hoonetega, Väike-Turu tänav tuleb likvideerida ja hoonestada. Vanalinn jääb linlaste vaba aja veetmise ja ööpäevaringse pidutsemise kohaks. Autoga juurdepääsu tagamiseks ja liiklusvoogude läbilaskevõime suurendamiseks tuleb ehitada lisarajad Turu, Riia ja teistele magistraaltänavatele, ühistranspordi liinivõrgus suurendada linnakeskust ja äärelinnasid tiheda graafikuga ühendavate radiaalsete bussiliinide osakaalu, suunata see kesklinna linnaliinide terminali. Kesklinna kui tarbimiskoha kättesaadavuse tagamiseks on vaja luua rohkem avalikke parkimiskohti, vanalinna asutuste parema ligipääsetavuse huvides rajada parkimismaja kaubahoovi platsi alla. Oeconomikumi kvartal hoonestatakse kuni Vene tänavani ülikoolile vajalike funktsioonidega ning büroohoonetega, Ülejõe pargis hoonestatakse ca 10% pargi pindalast, mis piirneb vahetult Oeconomicumiga, Holmi park tuleb täita segafunktsionaalse hoonestusega.

Kesklinna arendamine linnakeskusena ja sinna vastavate funktsioonide koondamine tähendaks esmajoones Tartu kujundamist traditsiooniliseks ühetuumaliseks linnaks, millega kaasneks kesklinnast väljapoole jäävates linnaosades pakutavate teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste vähenemine. Stsenaariumi saab ellu viia funktsioonide ümberjaotamisena linnasiseselt ning see ei eelda elanike arvu märgatavat kasvu. Linnakeskuse selline arendamine tooks negatiivse poole pealt kaasa liikluskoormuse tõusu, kuid annab võimaluse kesklinna väljaarendamiseks eeskujulikult toimiva keskusena.

Milline strateegia valiti planeerimise aluseks?

Ühtki puhast stsenaariumi planeerimise aluseks ei võetud. Stsenaariumid avalikustati, nende üle vaieldi ja neist koorus välja kesklinna visioon, mis tugines II ja III stsenaariumile, arvesse võeti ühelt poolt realistlikud, arenguvõimalused teiselt poolt soovitu. Suund võeti kasvava ja areneva (mitte kahaneva) linna ja kesklinna suunas. See on praegu kõige olulisem dokument. Nagu hoone arhitektuurivõistlusegi puhul antakse edaspidi kesklinnas piirkondade kaupa planeerijale lähtetingimusena ette eluruumide, büroo- ja haldushoonete, kauplusepindade, meditsiini- ja sotsiaalasutuste, haridus- ja teadusasutuste jne brutopind. Strateegia vastab küsimusele, kas, mis otstarbega, kuhu ja kui palju hoonestust meil kesklinna vaja on. Välditi hoonestamise ettepanekute tegemist konkreetsete kruntide tasandil, märgiliste hoonete (nt riigikohus, üliõpilasmaja jne) nimetamist pidasime aga siiski strateegilise tähtsusega ülesandeks. Hoonestuse kontseptsiooni lahendamine jäi planeerimise ülesandeks. Küll aga oleme strateegia koostamise raames viinud läbi kesklinna probleemsemate alade (jõe kallaste võimalik hoonestamine, avaturu piirkond) analüüsimiseks läbi seminari, kus osalesid arhitektid-planeerijad üheksast riigist.

Milline on Tartu tulevase kesklinna visioon?

Visiooni järgi on Tartu kesklinn rahvusvahelistuv, ajaloolist linnaruumi arvestav, visuaalselt, ruumiliselt ja funktsionaalselt sidus ja tihe ülikoolilinna süda ning regiooni keskus. Kesklinn on suurema osa ööpäevast elav, üha enam jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline, linnaelanikule, üliõpilasele ja külastajale suunatud aasta läbi toimiva atraktiivse avaliku ruumiga võimalusterohke elamise, õppimise, töötamise, vaba aja veetmise, ostlemise ja asjaajamise koht. Kõige tähtsamaks peame siinjuures, et kesklinn ja eriti vanalinn oleks jätkuvalt Tartu ülikooli asupaik ja pakuks üliõpilastele ning ülikooli töötajatele head õpi- ja töökeskkonda ning et kesklinnas paikneks ülikoolidega seotud teadmispõhised töökohad.

Strateegia koostamise protsessis oli liikumise kava ja eriti jalakäijate teema üks olulisemaid. Loomulikult ollakse teadlikud konkreetsetest kitsaskohtadest, aga analoogiliselt hoonestusega püüti strateegias jääda liikumise kava üldiste põhimõtete tasandile: prioriteet on jalakäija, parkimine on „nähtamatu”, kesklinna tulekuks on parim viis kasutada ühissõidukit. Need kõik on edasisel planeerimisel väga olulised punktid.

Milline on järgmine samm?

Praegu töötatakse välja kesklinna üldplaneeringu eskiislahendust. Seda teevad linnavalitsuse kaks teenistust, planeeringu- ja arhitektuuriteenistus. Hanke korras oleme tellinud liikluse valdkonna lahendused, muinsuskaitse eritingimused ja tehnovõrgud.

Lühidalt: strateegia on meile ette pannud hoonestamise funktsioonide ja mahtude piirid ja andnud liikumiskava üldsuunad, millele nüüd peab leidma ruumilise lahendi. Eks näis, mis sellest kõigest välja tuleb.

Allikas: Sirp