Uudised / Artiklid

Riigikohus ei leia sobivat krunti, ülikool kolib Maarjamõisa, ajalooarhiiv kolib Maarjamõisa, ERM kerkib Raadile ja kinnisvarakülad linna piiri taha – Tartu kesklinnas olevat kitsas. Kas tõesti?

«Kesklinnas on ju ruumi vähe,» oli mõte ka ühes sügiseses arvamusartiklis neil päevil, kui siin kõrval trükitud kaardi idee idanema hakkas.

Mõte oli näidata, kus on Tartu kesklinnas sellised alad ja krundid, kuhu sobiks juurde (asemele) ehitada, ja kellele need kuuluvad.

Et kesklinnas on kitsas, võiks ju järeldada sellest, kuidas siia ei mahu hästi ära ülikooli uushooned ja ametiasutuste hooned, kuidas raamatukogu-kunstimuuseumi maja arhitektuurivõistlus näitas, et valitud ala jääb soovitu tarvis liiga kitsaks.

Vt skeem suuremalt

Emajões peegeldunud majad

Lehelugeja mäletab kindlasti ka seda, kuidas endine linnaarhitekt Tiit Sild tõukas käima pika tormilise ja sisuka arutelu Ülejõe pargialade (taas)hoo­ne­stamisest. Arutelust selgus, et ta ei ole nende mõtetega üldsegi üksi.

Alles hiljaaegu ütles Tartus elav ja Tartut kiitev soomlasest ajaloolane Kari Tarkiainen, et siin on puudu nendest majadest, mis enne sõda Emajõest peegeldusid.

Selle kaardi koostamisel oli siiski mitu probleemi.

Esiteks, kesklinna määratlemine on tinglik.

Teiseks tuli valida alad, mille kohta me väidame, et sinna saab ehitada. See on mõneti subjektiivne valik. Lihtne on nende piirkondadega, kus on juba detailplaneering kehtestatud ja ehitusõigus määratud – näiteks vana kaubamaja kvartal või Vabaduse puiestee äärne parkla linnaraamatukogu kõrval.

On veel maatükke, mille hoonestamine on ette nähtud kehtivas üldplaneeringus.

Läksime selle kaardi koostamisel veelgi kaugemale. Ülejõe park oli ju enne sõda hoonestatud, sinna saab küll ehitada. Uueturu park oli ka hoonestatud, sinnagi saab ehitada. Saab, ei tähenda, et peab. See on valiku küsimus.

Vahepeal on edenenud Tartu kesklinna üldplaneeringu koostamine, selle praeguse eskiisiversiooni järgi Ülejõe pargialasid ei hoonestata, kuid pool platsi haridusministeeriumi ees võiks olla hoonega täidetud. Ka Toome nõlv Jakobi tänava ääres, kuhu oli kavandatud teadlaste aumüür, on määratud tulevikus hoonestatavaks alaks.

Kolmas raskus oli seotud omanike väljatoomisega. Mõnel pool on asi selge: on riik, linn või tuntud nimega äriühing.

Paiguti on tegu tundmatute äriühingutega, aga nimed nende taga on tuttavad. Kui omanikeringis on lähiminevikus olnud muutusi – mis parata. Kohati on omanikuks eraisik või rühm eraisikuid, neid me kirja ei pannud.

Keeruline ehitamine

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles kommentaariks, et hoonestusvõimalusi on kesklinnas kogu aeg olnud, paraku läheb just vanalinnas hoonestamine visalt.

«Kesklinnas on ehitamine ju keerulisem kui mujal,» selgitas ta. «Kümmekond aastat tagasi omandireform alles lõppes, detailplaneeringu menetlemine hoonete tiheduse ja sealt kerkivate naabrusõigusi puudutavate vaidluste tõttu pikk ja vaevaline, vanalinnas on hoonestamine seotud muinsuskaitse eritingimuste ja lisaks veel arheoloogiliste väljakaevamistega.»

Ranniku ütles, et linnavalitsus tervitab ja ootab igati hoonete püstitamist kesklinna, sest see suurendab keskuse tähtsust nii riigis, piirkonnas kui ka linnas endas.

«Kesklinna arengustrateegia on valmis ja nüüd juba selle alusel tervikliku hoonestuskava väljaselgitamiseks on käimas üldplaneeringu koostamine, skeemil toodu on esialgne läbilõige hoonestamise võimalustest ehk pisut utreeritud kujul ja peaks ärgitama jätkuvatele aruteludele kesklinna ruumilise arengu üle,» sõnas Ranniku.