Uudised / Artiklid

Trampliinilt lendu

30.08.2013 / Raul Järg

Sel kevadel korraldas Eesti Arhitektuurikeskus¹ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) osalisel toel arhitektuurivaldkonna ettevõtetele suunatud arenguprogrammi „Arhitektuuri trampliini”, mille eesmärk oli kasvatada kohalike arhitektuuribüroode konkurentsivõimet nii kodus kui välisturgudel. Programmi fookuses oli arhitektide äri- ja turundusoskuste parandamine. Neljakuuliseks katseprojektiks töötati koos Marketingi Instituudiga välja mitmekülgne täienduskoolitus.

Valitud strateegia, mis sisaldas lisaks loengutele ja grupitööle ka personaalset mentorlust, tundub tagasiside põhjal igati õigustatud. Mentorkohtumised koolitustsükli alguses ja lõpus andsid võimaluse läheneda ettevõtte probleemidele individuaalselt ning saada oma mõtetele ja tegevusele otsest tagasisidet. „Kõige rohkem otsest kasu oli kohtumisest mentoriga, kes kõrvaltvaataja pilguga hindas, millised me välja paistame, ja soovitas, kuidas paremini oma tugevaid külgi esile tuua. Koolitus andis ülevaate ettevõtluse põhitõdedest, mis üldisemas plaanis kindlasti kasuks tuleb,” arvasid KAMP arhitektid Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse. Seejuures on ettevõtetel võimalik jätkata koostööd mentoriga ka edaspidi pärast programmi läbimist. „Trampliin” andis tööriistad ja võimaluse õppida, kuidas oma bürood arendada ja kasvatada. Läbivate teemade seas olid muu hulgas teistest eristuva ärimudeli loomine, ettevõtte kasvu- ja ekspordiplaan, kasvustrateegiad, arhitektuuriteenuse ekspordituru valik ja sihtkliendid, müügikanalite leidmine ning kommunikatsioon eksporditurul. „Trampliini” käigus oli arhitektidel vaja teha ka meeskonnatööd, mis andis võimaluse täiendada büroode koostöö- ja kommunikatsioonioskuste arsenali. Sai selgemaks, kas ja mis suunal on bürool vaja spetsialiseeruda või mis alal abi küsida ning vastava valdkonna spetsialist endale appi paluda. „Trampliin” oli suunatud arhitektuurikeskuse ekspordiklubi AKU² liikmetele, aga ka teistele Eesti arhitektuuribüroodele, kel soov kasvatada konkurentsivõimet ning eesmärk siseneda lähitulevikus välisturgudele. Programmi läbis 15 arhitektuuri- ja sisearhitektuuribürood, teiste seas arhitektuuribürood Pluss, JVR ja KAMP ning sisearhitektuuribürood PINK, Hannes Praks OÜ, KAOS jt, igast ettevõttest kolm inimest.

Seotud pagas

Nii nagu võis arvata, olid paljude koolitusele tulnud büroode mured ja ootused üsna sarnased. Kuidas jääda oma arhitektuuribüroos loominguliselt ärksaks ja olla majanduslikult edukas? Loodan, et kollegiaalne arutelu samade murede üle lähendas ettevõtteid ja lõi võimalusi edasiseks koostööks. Elava mõttevahetuse tõi kaasa küsimus, kes on arhitektuuribüroo klient. Kas see on ehitusprojekti eest maksev arendaja või omavalitsus või hoopis õpetajad, lapsed ja lapsevanemad (näiteks lasteaia puhul)? Kui arhitektuurivõistluse lõpus langetab sisulise otsuse žürii, kas tema on ühtlasi ka klient? Kas klient ja tellija on samad? Kuidas toimida ja kellele oma tegevus sihtida, kui tellija ja kasutaja ei ole samastatavad, mis arhitektuuri- ja ehitusvaldkonnas on üsna sage? On ju veel vaja arvestada arhitektuuri ühiskondliku mõõtmega avalikkuse näol. On ju iga maja, iga väljak ja park osa meie ühisest ruumist – ruumikultuurist. Tegelikult on tellijaks ikka see, kellega on bürool leping, seejuures on teada, et tellija ja kasutaja vahel seisab tihti infobarjäär.

Esimene täienduskoolitus on seega läbi ja tundub, et edukalt. Järgmine tuleb sügisel. Usun, et need, kes osalesid esimesel „Trampliinil” sooviga täiendada oma teadmisi ja oskusi ettevõtte arendamiseks, said ootustele vastava tulemuse ja n-ö teeotsani juhatatud. Need, kes ootasid koolituselt tabletti, mis äri käima paneks, pidid vist pettuma. Oleme harjunud haiguse korral ikka tabletti võtma, mehaaniline meditsiin üldjuhul ju aitab. Usume sellesse nõnda, et teinekord soovime tablette ka muude murede puhuks, sh ka ettevõtte ärieduks. Paraku aitab siin siiski vaid mõttemustrite muutmine. Hullumeelsus oleks jätkata senises vaimus ja oodata teistsugust tulemust (A. Einstein). Sõbrast ärikonsultant rääkis loo, kuidas masu ajal hakkasid tema poole pöörduma tootmisettevõtete juhid, kes kurtsid, et varem tuli igal hommikul nende tehase ukse ette auto ja viis kauba minema, nüüd aga on kuidagi vaikseks jäänud. Mida ette võtta? Arhitektid ei tooda vorsti, mida hommikul auto peale laadida, aga rahvatarkus „töö kiidab tegijat” on meilegi emapiimaga kaasa antud. Olukorrale keerab veel ühe vindi peale asjaolu, et paljud arhitektuuribürood on n-ö elustiiliettevõtted. Majanduslik madalseis ja riigihangetega moonutatud turg on bürood pannud püksirihma pingutama ja otsima uusi lahendusi. Oma ettevõtte nägemine läbi äri­prisma ja oma töö turundamine ei ole liiga paljudele meist seni piisavalt tuttavad teemad. Sestap ka tõenäoliselt suur huvi „Trampliini” programmi vastu. Tegelikult on loomemajandus meie mõtlemises alles üsna värske nähtus ja arhitektuur selle osana otsib alles oma kohta. Tõsi on aga see, et tänases maailmas on ärivaldkonna toimimisreegleid tundmata üksjagu vaevaline ja väheviljakas edasi sumbata. Teistpidi erineb meie büroode äri- ja ekspordivõimekus üsnagi palju, see tuleneb ettevõtete suurusest, ajaloost ning inimeste võimekusest ja soovist selle teemaga tõsiselt tegeleda. Meil on juba rida ärimudeli mõttes tulemuslikke näiteid arhitektuuribüroode EA Reng, Pluss ja KoKo näol, kes toimetavad edukalt ka teisel pool Maarjamaa piire. Loodan, et keskusel on ka edasijõudnute grupile võimalik tuge pakkuda.

Taustajõudude abil edukaks

Laiemat pilti vaadates võib täheldada, et ärivaldkond on sedavõrd lai, et pikemas perspektiivis vajab arhitektuurivaldkond enda sekka arhitektuurimänedžere. Selge on see, et arhitektuuri äripool vajab eduks aega, teadmisi ja raha, mis tähendab näpistamist majade kavandamisele minevast ajast, kui seda teeb arhitekt ise. Arhitektuurivaldkond on siiski sedavõrd spetsiifiline, et pelgalt ärialase ettevalmistusega siin adekvaatselt toime ei tule. Vaja on arhitektuuri ja arhitektitöö sügavat mõistmist. Samast probleemist annab tunnistust ka asjaolu, et seekordse „Trampliini” puhul tunti puudust erialaspetsiifilisest lähenemisest. Eks see on asi, mida järgmistel koolituskordadel püüame parandada – vähemalt teame, kus on arenguruumi. Seda, et loomevaldkond vajab distsipliini sügavuti tundvat ärijuhti, näitab ka muusikavaldkonna initsiatiiv koolitada muusikamänedžere. Seetõttu tundub mõistlik kasutada ka ärimudelite kavandamisel ja lihvimisel tööjaotusest tulenevaid eeliseid ehk siis kaasata arhitektuuris äri ja majanduse põhimõtteid sügavuti tundvaid inimesi.

Nii nagu inseneride olemasolu ei vabasta arhitekte kohustusest tunda torude ja kaablite hingeelu, nii ei päästa ka arhitektuurimänedžerid meid äriloogika põhimõtete tundmisest. Mänedžeride kaasamine ei vabasta meid vajadusest õppida tundma majandusmaailma toimimist ja tulemusmustreid, kuid nad saaksid anda meie valdkonnale uue hingamise.

Olen veendunud, et Eesti arhitektuur ja arhitektid on võimelised mängima maailma kõrgliigas, kuid selleks vajame võimalusi enda tõestamiseks ja häid taustajõude. Mõisted äri ja arhitektuur alles kohtusid, anname neile aega omavahel tuttavaks saada! „Trampliin” on üks headest võimalustest oma mõttemustrite korrastamiseks, et majanduskeskkonnas edukas olla ning ellu jääda.

1 www.arhitektuurikeskus.ee

2 www.arhitektuurikeskus.ee/klubi/tutvustus/

Allikas: Sirp