• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised / Artiklid

Väikelinnad püüavad vabariigi juubeliaastaks keskusi korrastada

25.05.2015 / Teele Tammeorg

Suve hakul kuulutatakse välja ideekonkursid, et uuendada Pärnu ja Kuressaare linnasüda.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, on Eesti riigi sajandaks aastapäevaks uue ilme saanud 14 linna südamed, mis praegu eelistavad autot jalakäijale ega innusta seal kuigipalju aega veetma. Kuus linna – Rapla, Kärdla, Põlva, Tõrva, Võru ja Valga – on juba arhitektide ideekavandite seast parima valinud. Rakvere konkurss veel käib ning suve alguses kuulutatakse välja konkursid Pärnu ja Kuressaare keskväljakute ümberehitamiseks.

EV 100-le pühendatud projekti „Hea avalik ruum” eesotsas on Eesti arhitektide liit ja konkursse rahastab riigikantselei. Linnasüdamed võiksid valmida euroraha eest.

Linnasüdamete kordategemine võiks maksta umbes kaks miljonit eurot.

Kärdla võidutöö näeb ette, et linna uuel keskväljakul võiks olla veesilm, mänguväljak ja piknikuala, talvel ka uisuplats. Väljakule annaks eriomase ilme kolmnurkne uus turuhoone, mida oleks võimalik ka väljaku ühest servast teise liigutada. Sedasi saaks Kärdla pärast tänavust võidupüha paraadi seda ka tulevikus võõrustada.

Tõrva võidutöö „Mulgi kuurort”, mille autorid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer (AS Novarc Group ja OÜ Arhitekt Must). Välikino aitaks Tõrva elanikke taas linnasüdamesse aega veetma meelitada.

Konkurssidele laekunud töödest oodatakse, et arhitektid suudaksid luua inimestele sobiva ja mugava linnakeskkonna, kus oleks, mida teha, ja kohti, kus olla. Linnade südamed peavad olema mitme funktsiooniga, nii laada- ja kontserdiplatsid kui ka mängualad.

Tõrva südamesse soovitakse tekitada kuurordimeeleolu (võidutöö kannab nime „Mulgi kuurort”). Sinna tahetakse tuua mulgi sümboleid ja purskkaev Tõrvatilk. Paisjärvele kavatsetakse luua paadilaenutus ja suvekohvik. Arhitektid on pakkunud, et Tõrva keskväljakul võiks olla ka välikino.

Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnutsi loodetakse see koostöös kohaliku kinomajaga suvisel ajal tööle saada. Talviti saab platsile tuua jõulukuuse ja ehitada liuvälja.

Võru võidutöö „Urban gadget”, mille autor on Villem Tomiste arhitektuuribüroost OÜ Stuudio Tallinn. Tomiste on keskväljakule kavandanud nn linnamasinad: pingid, varjualused ja lillekastid, mida on võimalik ümber tõsta.

Avalikule ruumile tekiks uutmoodi kasutus. „Üks asi on tõesti see, et võtame vana asfaldi maha ja asendame selle uue munakivisillutisega,” kommenteeris arhitektide liidu asepresident Kalle Vellevoog. „Aga meie eesmärk on eelkõige mõelda, kuidas avalik ruum saaks aktiivsema kasutuse ja kuidas autode koormust peaväljakutel vähendada.”

Taust on hästi tabatud

Valga linnapea Kalev Härk sõnas, et Valga keskväljaku ehitusprojekt peaks valmima aasta lõpuks ja uus linnasüda 2017. aasta jooksul – vahetult enne juubeliaasta algust. „Võidutöö on hästi tabanud Valga vanalinnaosa ajaloolist tausta ning linna soovi taasäratada see hea elu- ja ärikeskkonnana,” lausus ta.

Näiteks Kärdla puhul pole veel sugugi kindel, kust õnnestub raha saada.

Omavalitsused on hinnanud, et linnasüdamete kordategemine võiks maksta umbes kaks miljonit eurot. Raha võib olla võimalik taotleda EAS-i piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest, mille eelarve on 2020. aastani ühtekokku koguni 134,8 miljonit eurot. Kuid avaliku ruumi parem korraldamine pole nimetatud meetme põhiline eesmärk ja ainult linnasüdame korrastamisest ei piisa, et sealt raha saada. „Kõige olulisem on, et linnakeskuse arendamiseks tehtav investeering aitaks kaasa uute töökohtade loomisele ettevõtete poolt, mis kõigi linnakeskuste arendamise plaanidega ei pruugi kaasneda,” ütles Marge Sargma, EAS-i regionaalkeskuse külastus- ja ettevõtluskeskkonna arendamise valdkonna juht. Ka maakonnas tuleb otsustada, kas linnakeskused on piisavalt olulised, et need maakondlikku kavva kirja panna. Kui kava on saanud kinnitused kuni ministri tasemeni välja, võib alata raha taotlemine.

Põlva võidutöö „Puulinn”, mille autorid on Stuudio 2 Arhitektid OÜ ja Metusala Arhitektid OÜ. Arhitektid selgitasid oma visiooni sellega, et Põlva kesklinnas on palju puitarhitektuuri ja mitu Põlva ettevõtet tegelevad just puiduga.

Näiteks Kärdla puhul pole veel sugugi kindel, kust õnnestub raha saada. Hiiu vallavanem Georg Linkov märkis, et maakonnas on otsustatud kavva kirjutada Eesti toidu avastamise keskuse loomine, mitte Kärdla linnasüda. Kõike korraga ei saa ja Kärdla linna jaoks tuleb vajalikud kaks kuni neli miljonit eurot tõenäoliselt mujalt leida.

Kuue linna konkursside tööd on 14. juunini väljas Eesti arhitektuurimuuseumis.

Rapla võidutöö „Holly”, mille autor on Siiri Vallner arhitektuuribüroost Kavakava OÜ. Uus linnaväljak oleks heleda sillutise ja reljeefse pinnaga, suure veesilma ja väljakuäärsete kohvikutega.

Allikas: EPL


Vaata ka

  • Muinsuskaitse hoidub ajalooliste hoonete teemapargistamisest
    15.01.2016
  • Arhitektuurikorruptsioon või ruumiporno?
    30.10.2015
  • Kui rõdule sirge seljaga ei pääse, tuleb rõdu praegu tegemata jätta
    29.06.2015
  • Väikelinnad püüavad vabariigi juubeliaastaks keskusi korrastada
    25.05.2015
  • Jaburhanked saastavad Eesti avalikku ruumi
    02.04.2015
  • Millest peaks kirjutama arhitektuurist kirjutades?
    27.03.2015
  • Kriitikanälg
    27.03.2015
  • Superministeerium – kokkuhoid, raiskamine või ennekõike sünergia?
    23.03.2015

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004