Uudised / Artiklid
Miks me teeme nii hästi, teeks ikka keskpäraselt?
Vastavalt Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on saavutatud eesmärk, et 2023. aastaks on õppetööd alustanud kokku 24 uue kontseptsiooniga riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks. Tänase seisuga töötab Eestis 28 muutunud õpikäsitusele vastavat riigigümnaasiumi, mida kavandades on järgitud parimaid rahvusvahelisi teadmisi ja kogemusi. Ilma uute koolimajadeta ei oleks olnud seda eesmärki võimalik täita.
Oodi arhitekti ood arhitektuurile
Antti Nousjoki: „XXI sajandi hooned peaksid kasutajat julgustama loovalt mõtlema. Pelgalt efekti pärast pole mõtet arhitektuuri luua.“
Arhitektuurivõistluste aasta 2023
Pelle-Sten Viiburg: „Arhitektuur on suur kompromisside kunst. Võistluse tulemustes sõltub hea ruum žürii professionaalsusest ja tugevatest argumentidest.“
Andrea Tamm kirjutab Linnahalli „kujundatud lammutamisest“ kui alternatiivist tavapraktikale, mille järgi Tallinnas asendatakse lammutatud hooned „ajutiste“ parklatega.
Salto arhitektuuribüroo projekteeritud uuest Rakvere Riigigümnaasiumist kirjutab sisearhitekt ja EKA magistrant Viktoria Ugur.
PERGi pärgamine. Nii suurt puitmaja pole Eestis ehitatud vähemalt pool sajandit
Kas kaasaja ehituskultuur üldse võimaldab ehitada kestlikku puidust maja, küsib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul.
Ukraina ülesehitamisest ehk Kaotatud kodude asemele tulevad uued
Eesti võtab vanemad kaotanud Ukraina lastele turvalise kodu loomiseks sel aastal ette peremajade rajamise.
Keerulisest ajast hoolimata ei näita arhitektuurivõistluste korraldamise ega ka nendel osalemise populaarsus vähenemise märke.
Marika Lõoke: „Hea meel on selle üle, et arhitektide liitu on hakatud järjest rohkem märkama ja usaldama kui head ja vajalikku koostööpartnerit.“
EAL 100 - Ametipost kui indulgents
Arhitektide liit on kasvanud ja muutunud koos ühiskonnaga, aga eesmärk on saja aasta vältel olnud ikka üks: luua ehitatud keskkond, mille üle saab uhke olla.