Uudised / EALi uudised

 

Eesti Arhitektide Liidu üldkogu, Eesti Ehitusinseneride esinduskogu ja Eesti Projektbüroode Liidu üldkoosolek tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministrile ühispöördumise Ehitusseaduse muutmise küsimuses juba mai alguses.

Ühiselt leiti, et arhitektidele ja ehitusinseneridele projekteerimise õiguse andmine tuleb siduda kutsekvalifikatsiooniga.

See suurendaks oluliselt nii arhitekti kui ehitusinseneri vastutustunnet ehitatud keskkonna ees ning tõstaks seeläbi ehitatava keskkonna kvaliteeti tervikuna. Lubades projekteerimistöö kvaliteedi eest vastutust võtta ka mittekvalifitseeritud isikutel kannatab lõppkokkuvõttes nii töö tellija kui tarbija.

Eesti Arhitektide Liit juhindub oma otsustes nii Euroopa Liidu kui Eesti vastavatest õigusaktidest, samuti Euroopa Arhitektide nõukogu ning Maailma Arhitektide Liidu soovitustest.

 

Euroopa Liidus on arhitektide kutsenõuded paika pandud arhitektide direktiiviga, mis asendub kvalifikatsioonidirektiiviga juba selle aasta oktoobris. Teenuste vaba liikumist reguleerib siseturu teenuste direktiiv. Eestis reguleerib kutsemagistri tasemel arhitekti ettevalmistust Ülikooliseadus – see tähendab 5 aastast ettevalmistust ja Eestis vastab sellele tingimusele hetkel vaid Eesti Kunstiakadeemia. Vastutavate spetsialistide pädevust reguleerib Eestis Kutseseadus ja Eestis kehtiv kutsete süsteem.

Vastavalt Kutseseadusele annab Kutsekoda (Eesti Vabariigi, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik), mis tegeleb Eestis ühtse ja korrastatud kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamisega, koostöös Eesti Arhitektide Liiduga alates 2005. aastast välja Euroopas tunnustatud volitatud arhitekti kutsekvalifikatsiooni.

Kutset omistava organi õigused on Eesti Arhitektide Liidule antud Kutsekoja Kultuuri Kutsenõukogu otsusega. Eesti Arhitektide Liidu Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad ka Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Projektbüroode Liidu ja kohalike omavalitsuste esindajad.

 

Eesti kutsestandardi kohaselt on Volitatud arhitekt V Ehitusseaduse vastutava spetsialisti mõistele vastav tippspetsialist,  kes on võimeline iseseisvalt ja omal vastutusel koostama, konsulteerima, hindama ja juhtima maa-alade, linnade ja asulate ruumilisi planeeringuid ning ehitiste projekte.

Volitatud arhitekt V kutse eeldab lisaks arhitekti tiitlile vähemalt 5-aastast töökogemust viimase 6 aasta jooksul. 

Tänaseks on volitatud arhitekti kutse antud 58 arhitektile ning volitatud ehitusinseneri kutse 84 ehitusinsenerile, lisaks 3 diplomi ehitusinseneri V taset ja 5 ehitusinseneri IV taset. Väljatöötamisel on volitatud arhitekt IV ja arhitekt III kutsestandardid.