Uudised / EALi uudised

Eesti Arhitektide Liit tunnustas 2020. aasta arhitektuuri edendajaid

15.06.2021

Vasakult: Ingrid Mald, Toomas Paaver, Kadri Klementi, Kalle Vellevoog, Kaire Nõmm, Carl-Dag Lige, Peeter Tambu
Esimeses reas: NAP 2021 võitja Johan Tali

Foto: Meeli Küttim 

Eesti Arhitektide Liit (EAL) tunnustas arhitektuuri ja ruumiloome 2020. aasta väljapaistvamaid edendajaid, jagades traditsiooniliselt liidu üldkogul teenetemedaleid arhitektuuri valdkonna arendamise ja panustamise eest.

„Eestvedaja 2020“ tiitli pälvisid Ingrid Mald ja Kalle Vellevoog Eesti Vabariik 100 „Hea avalik ruum“ programmi algatamise ja eestvedamise eest. Juubeliprogrammina alustanud ettevõtmise mõju ja ulatust on raske üle hinnata. See on tõenäoliselt arhitektide liidu kõige tuntum ühiskondlik projekt ja tuntavam side regionaaltasandil. Väikelinnade avalik ruum on saanud palju tähelepanu ja pannud inimesed igas Eesti maanurgas avalikust ruumist rääkima. Uuendatud väljakud ja peatänavad pole üksnes ruumi korrastanud, vaid ka elavdanud kogukondi ja kohalikku ettevõtlust, loonud sündmusi, tekitanud arutelusid ja toonud linnakeskustesse uue hingamise. Kalle ja Ingridi entusiastlikul eestvedamisel on väga palju uusi omavalitsusi programmiga liitunud, mille tulemusena on tänaseks läbi viidud arhitektuurivõistlused 23 linnas, millest omakorda kümne linna rekonstrueeritud südamed on juba valminud. 

„Mõtestaja 2020“  teenetemedali sai Carl-Dag Lige August Komendandi näituse sisuka kureerimise eest, mis aitas lähendada arhitektuuri ja inseneeriat ning avada ja mõtestada koosloomelist ehituskunsti laiemale publikule. Carl-Dag on põhjalik uurija ja nii eelnes ka Komendandi näitusele laiapõhjaline taustatöö, aga ka põnev koostöö siinsete arhitektide ja tudengitega, mis võimaldas Komendandi elutööd väga mitmetahuliselt esitleda. Lisaks uurimis- ja kureerimistööle on Carl-Dag sügavalt huvitatud arhitektuuri tänasest seisust ja ruumikultuurist laiemalt ning kirjutanud sel teemal kriitilisi artikleid, samuti algatanud olulisi ja sisukaid diskussioone sotsiaalmeedias, esitades päevakajalisi küsimusi ja kommentaare, sealjuures  oma seisukohti põhjalikult argumenteerides. 

„Tellija 2020“ on Peeter Tambu asjatundliku ja oskusliku tellija töö eest Sisekaitseakadeemia Narva õppe- ja majutushoone projekteerimisel ja ehitamisel. Sisekaitseakadeemia nõuniku-projektijuhina töötanud Peeter Tambu oskab kogenud arhitektina väga hästi eristada olulist ebaolulisest ja suudab kogu protsessi vältel näha suuremat pilti. Ta oli projekteerimismeeskonna ja Sisekaitseakadeemia vahel oluline lüli ja kogu projekti hing. Asjatundliku tellijana toetas ta nii hoone arhitekte kui ka peaprojekteerijaid kogu projekteerimis- ja ehitusperioodi vältel. Vaatamata oma arhitekti taustale ei väljunud Tambu kunagi tellija rollist, olles nõudlik ja lõikavalt arukas koostööpartner. Tellija rollis on oluline hoida kogu aeg silm peal eelarvel ja lahenduste lihtsusel ning kasutatavusel, samas mitte sekkuda arhitektuuri loomisse. 

„Teejuht 2020“ tiitel läks Kaire Nõmmele ja Kadri Klementile Arhitektuurikooli eestvedamise eest, mis aitab ruumiteadlikkust rohujuure tasandil kasvatada ning arhitektuuri rolli igapäevase elukeskkonna kujundajana teadvustada. Kaire ja Kadri asutatud ning suure pühendumise ja missioonitundega juhitud huvikool tähistas eelmisel aastal oma kümnendat sünnipäeva. Väike kool teeb suurt ja olulist tööd arhitektuuriväljal, pakkudes lastele ja noortele vanuses 7 kuni 19 ruumiõpetust Tallinnas, Tartus ja Rae vallas, olles ainulaadne kogu Baltikumis. Väikese arvu arhitektide käe all saavad lisaks huvikooli tundidele teoks mitmepalgelised ja laiahaardelised ettevõtmised nagu näiteks loovtöö projekt „Kooliruum“, valikaine programm gümnaasiumidele, õpetajakoolitus, ülesannete kogud, arhitektuurivideod, trükised ja näitused, sealhulgas Arhitektuurimuuseumi hariduslik püsinäitus „Uuri ruumi!“. 

„Kolleeg 2020“ on Toomas Paaver suure ja südamega tehtud töö eest erinevates Eesti Arhitektide Liidu töögruppides aastate jooksul ning inimkeskse avaliku ruumi kaitsmise eest. Toomas Paaver kuulub praegu nii võistluste, ekspertiiside kui ka ligipääsetavuse töögruppi, kus tema tööd väga hinnatakse, sest kui ta juba töö ette võtab, siis teeb ta seda suure süvenemisega. Toomase huvi ühiskondlike protsesside ja ruumialase seadusandluse vastu on aidanud hoida üleval arhitektuuripoliitika arutelusid ning sisse viia olulisi seadusemuudatusi. Tema sügavam huvi avaliku ruumi ja planeerimise vastu on kannustanud teda osalema aktiivse kodanikuna kogukondade töös linnaruumi edendamisel, aga ka näiteks kirjutama artikleid ajakirjanduses või laiemalt ühiskondlikke protsesse peegeldavas inimarengu aruandes. Toomase osalusel on Eesti avalik ruum muutunud palju inimnäolisemaks.

Teenetemedalite saajate pildid.