Uudised / EALi uudised

Lahemaal mõtiskleti uue arhitektuuri võimalikkusest Lahemaa vanades külades

26.09.2012

Keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja Viinistu kunstimuuseum korraldasid  11. septembril Viinistu kunstimuuseumi kabelis mõttekoja “Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“. Mõttekojas räägiti uusarhitektuuri sobitumisest külakeskkonda, reeglitest ja loomest ning arhitektuurse visioonikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ eesmärkidest.

Seminaril, mida modereeris arhitekt Ülar Mark, esinesid arhitektid ja arhitektuuriloolased lühiteesidega. Arhitekt Jaan Tiidemann tutvustas Lahemaa uusarhitektuuri konkurssi Lahemaa külaarhitektuuri kontekstis. Arhitektuuriajaloolane Leele Välja arutles uutele hoonetele seatavate tingimuste üle. Arhitekt Emil Urbeli varamus olid näited majast Vergi külas ja majadest Viinistu külas. Arhitekt Raul Vaiksoo mõtted puudutasid reeglite mõttekust. Arhitekt Jaak Huimerind käsitles head ja halba arhitektuuri külades. Arutleti ehitustegevuse teemadel Lahemaal ja laiemalt.

Foto: Toomas Tuul

Mõttekoja raames, millest võtsid osa arhitektid, erinevate ametkondade, valdade  ja külade esindajad, samuti arhitektuuri ja maastikega tegelevad organisatsioonid ja asutused, koorusid välja paljud Lahemaa arhitektuuriprobleemid koos võimalike lahendustega.

Tõdeti, et kuigi Lahemaa rahvuspark on esindusala, on seal väga palju ebaseaduslikke ja sinna ebasobivaid ehitisi. Kuna puudub tõhus järelevalve, siis ei saa rääkida ka ehituskvaliteedi tõusust piirkonnas. Tegemist peaks olema kohalike omavalitsuste võtmerolliga. Mõttekoja seminari külalised leidsid üksmeelselt, et suur vajadus on just teadlikkuse tõstmise järgi reeglite vajalikkusest ja nende eiramise kahjulikkusest. Kuigi reeglid Lahemaal tunduvad liiga ranged, peaksid need olema inimestele arusaadavad ja mõistlikud ning tagama nii külaarhitektuuri väärtuste säilimise kui ka külade arengu.

Samuti jätab Lahemaa ehitusprojektide kvaliteet väga soovida, mistõttu leiti, et kaitsealadel võiksid projekteerida vaid kõrge kvalifikatsiooni ja pädevusega arhitektid.

Lahemaa rahvuspargi valitsejal Keskkonnaametil on vajadus arhitektuurialase ekspertabi ja pädevuse järgi konkreetse hoone arhitektuursete lahenduste hindamisel. Võimalikud lahendused on Lahemaale tööle võtta arhitekt ja moodustada Lahemaa arhitektide seltsing või lausa Lahemaa ekspertnõukogu, kuhu kuuluksid Muinsuskaitseameti, Keskkonnameti, omavalitsuste ja maa-arhitektuuri programmi esindajad.

Mõttekojas püstitati ka küsimus, et kas Lahemaa on muuseum? Arvamusi oli mitmeid, kuid leiti, et arhitektuurimaastik on inimese elupaik ja peaks olema funktsionaalne elamise võimalikkuse seisukohalt. Lahemaa kaitsekorralduskavas ja kaitse-eeskirjas peaks koostöös Lahemaa rahvuspargi koostöökoguga  määratlema elu arengut võimaldavad reeglid ja tegevused.

Arutleti ka selle üle, et kas on võimalik üldse teha moodsat arhitektuuri piirangute tingimustes. Leiti, et Lahemaa on esindusala, kuhu ultramoodne arhitektuurikeel ei sobi ning sealsed piirkonnad seavad piirangud vabadusele. Kõlas arvamus, et uusarhitektuur ei tohiks kopeerida vana – reeglid peaksid olema sellised, mis võimaldavad luua tänapäevast arhitektuuri.

 Selleks korraldatigi arhitektuurikonkurss „21. sajandi kodu Lahemaal“ , mis otsibki just seda tasakaalu uue ja vana arhitektuuri vahel. Konkurss lõpeb 26. oktoobril Palmses Lahemaa looduskeskuse lõpuseminaril, kus žürii teeb kokkuvõtted võistlusest ning annab välja esimesed preemiad ja eriauhinnad.

Link mõttekoja video- ja fotokajastusele: http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/arhitektuurivoistlus/1109-mottetalgud-uus-arhitektuur-lahemaa-kulades/uus-arhitetkuur-lahemaa-vanades-kulade-mottekoja-kokkuvote/

Foto: Toomas Tuul

Uudise edastas ja rohkem infot palun küsida:

Tiina Shein
+37250 76 353
tiina@tspr.ee
Eesti Arhitektide Liidu kommunikatsioonijuht