Uudised

Ülar Mark: Eesti arhitektuuri püsimajäämine sõltub ekspordist

18.02.2013 / Inga-Gretel Linkgreim

Eesti arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Mark leiab, et Eesti arhitektuuri ellujäämine sõltub sellest, kui palju töid suudetakse väljaspool Eestit teha.

Eelmisel nädalal ütles arhitektide liidu esimees Peeter Pere ERRi raadiouudistele, et Eesti arhitektide suurimaks mureks on vähene tellimuste arv, ning samas koolitatakse tema hinnangul meil liiga palju arhitekte. Temaga nõustus tänases Vikerhommikus ka Ülar Mark.

"Hetkeseisu arvestades koolitatakse meil kindlasti liiga palju ja võiksin öelda, et liiga paljudes koolides," ütles Mark.

Tema sõnul on selle põhjuseks ilmselt koolide omavaheline konkurents. Praegune arhitektide osaline tööpuudus pole sellega aga Marki arvates otseselt seotud. "Ei ole, sest arhitektuur on alati olnud populaarne amet, kus ei ole kunagi puudust inimestest, kes seda õppida tahavad. Pigem peaks reguleerima, kui palju riik neid koolitama peaks."

Küsimusele, et millest tööpuudus siis tuleneb, vastas Mark, et pigem on see olukorra normaliseerumine. "Kui me võtame Euroopa arhitektide situatsiooni, siis seal on kõikides riikides arhitektide üleproduktsioon ja tööpuudus on väga suur. Nii et Eesti on jõudnud Euroopa normaalsesse keskkonda, kus meil on ka pärast kooli lõpetamist ülimalt raske arhitektina tööle saada."

Eesti arhitektuuribüroode konkurentsivõime arendamiseks on arhitektuurikeskus alustanud programmi "Arhitektuuri trampliin", kus kogenud ettevõtjad aitavad arhitektuuribüroosid seestpoolt muuta. Programmi esimene infopäev toimub täna.

Programm peaks Marki sõnul arhitektuuribüroosid aitama kahest eri suunast. "Üks on siseriiklik efektiivsus või äriline mõtlemine ja teine on see, kuidas eksportida ja oma pilgud väljapoole suunata ning mida selleks tegema peab. Põhimõtteliselt on see ärikoolitus," selgitas ta.

Mark märkis, Eesti arhitektuuribürood on võrreldes paljude teiste riikidega väga väikesed.

"Meil võiks olla mõned suured bürood, kes on edukad ja teevad riigist väljapoole tööd. Arvan, et üks oluline punkt ongi see, et mõned meie arhitektuuribürood oleksid võimelised äriliselt käituma sellisel viisil, et nad saaksid püsivalt tööd väljaspool riiki, mis tagaks selle, et nad ei oleks nii otseselt seotud väikse turu kõikumisega ning teisalt see, et arhitektuuribüroo tegevus efektiivsemalt," sõnas ta.

Mark tõdes, et Eesti arhitektuur on natukene kinnises olekus. "Põhimõtteliselt on tegijaid väga palju ja erinevaid projekte on ka tehtud Lätti, Soome, Norra, aga meie räägime turul kohal olemisest. Need on kaks täiesti erinevat asja, kas teha üks objekt ja siis viis aastat mitte midagi teha või oled olemas turul, kus sind teatakse ja kutsutakse konkurssidele. Et olla Norra, Soome või Läti turul kohal, eeldab süsteemset tööd ja sellega konkreetselt tegelemist."

"Ma ei näe põhjust miks Eesti ei võiks ühes suunas ära kasutada Läti ja Venemaa suunda, kus meil on juba teatud kogemused ning teisalt hinnaeelisega konkureerida Lääne- ja Põhjamaade suunas. Eesti arhitekti ellujäämine sõltubki sellest, kui palju suudetakse väljapoole Eestit teha."

Allikas: ERR